Arved Sapar on astrofüüsik-teoreetik tähefüüsika alal, varem tegelenud veel kosmoloogia ja kosmoseprojektidega. Mäletan, et juba üsna noorelt oli tulevane akadeemik 1960. aastate keskel rahva hulgas hästi populaarne. Kord esines ta Tallinna kesklektooriumis loenguga Suurest Paugust. Saal oli rahvast tulvil, seisin ka ise teda kuulates seina ääres püsti. Horisont polnud tol ajal veel ilmavalgust näinudki. Noor Arved rääkis tarka juttu ja inimesed kuulasid vaimustusega. Millega seda seletada? Ei oskagi täpselt öelda. Vist seetõttu, et demokraatia ju veel ei toiminud ja hullutajaist isehakanud tähetargad avalikele esinemistele ei pääsenud. Aga eks Suur Pauk oli sel ajal ka uudne kuum teema. Mõned aastad hiljem tellisin temalt sellesama Universumi sünniloo jutu avaldamiseks juba Horisondis. Nii oli ka laiem lugejaskond rahul ja tänulik, et midagi huvitavat teada sai.
Horisondi autoriks on veebruaris 75. verstapostist möödunud Arved Sapar jäänud tänaseni. Selles numbris räägib ta Maxwelli värvuskolmnurgast ja kirjutab-näitab, kuidas saab selle abil värvuspilte kasutades selgelt ja efektiivselt korrigeerida poliitmaastikus parempoolsuse ja vasakpoolsuse ülelihtsustatud käsitelu. Pikemat intervjuud temaga saate lugeda suvel.
Käesolevas Horisondis astuvad üles teisedki ammused või hiljutised tuttavad. Mõndagi põnevat selgub matemaatikust merefüüsiku ja hiljuti Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks valitud Tarmo Soomere kohta, kes paar aastat tagasi tegi meile selgeks, mis on tsunami ja hiigellained. Tõnu Tuvikene vaeb jätkuvalt kosmosetehnika arengukäiku ja Ahto Truu jagab õpetust Oma programmides. Unustatud vana mõttega tuli aasta algul uuesti välja Horisondi autor 1996. aastast, Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikainsener Veljo Sinivee. Tosin aastat tagasi õpetas ta Interneti kaudu maailma avama, ulatades abisoovijaile vajaliku võtme. Seekord on rubriigi pealkirjaks Elektropol, kus Veljo soovitab eeskätt algajatel haarata jällegi jootekolb, et midagi oma kätega valmis teha. Nii tuletame meelde kunagisi aegu, mil oli populaarne transistoridest midagi kokku tinutada või elektrikitarr ehitada. Nüüd siis võetakse samaaegselt detailide ja skeemidega läbi veel midagi väga olulist füüsika lühikursusest. Ka eelmise aasta Enigma võitja 25-aastane Rene Rünt rõhutab oma erilist huvi füüsika vastu ja nimetab end ammusest ajast Horisondi paadunud fänniks. Aga et füüsikata pole nüüdisaegse tehnoloogia arengut, oma majandust ega riikigi, sellest kirjutab juba mitut põlve meie noorte edukatest esinemistest rahvusvahelisel areenil pajatavas Olümpiaadi-sarjas Tartu Ülikooli professor Jaak Kikas, kes hoolimata õpetajate nappusest ja kõikide ohtude kiuste lahterdada füüsika raskemate õppeainete kilda, kirjutab:
" ... on olemas jätkuvalt entusiastlikke õpetajaid ja särasilmseid huvilisi õpilasi, kellega kohtumine aitab tugevdada vahel kahanema kippuvat usku mõnede tegevuste vajalikkusest." Eks Horisontki püüa pakkuda omalt poolt tegevusi ja teadmisi neile, kelle silm juba särab, ja neilegi, kelle silm ja meeled veel pimeduses kobavad.
