26. February 2008 - 11:45 - Priit Ennet
Kui paisata atmosfääri miljoneid tonne sulfaadiosakesi, siis võib inimtekkelist kliimasoojenemist pidurdada. Nii kinnitab värske uurimistöö ajakirjas Geophysical Research Letters.
Kliimateadlased on viimastel aastatel otsinud üsna radikaalseid võimalusi üleilmse soojenemise ohjeshoiuks, ja üks välja pakutud meetod ongi suure koguse sulfaataerosooli-osakeste viimine atmosfääri ülakihtidesse, kus nad peaksid osa päikesekiirgusest kinni. Just samal põhjusel võib maailm märgatavalt jaheneda pärast suuri vulkaanipurskeid.
Seni on kliimamudelites aerosoolide mõju arvesse võetud suhteliselt kunstlikul meetodil, päikesekiirgust nö käsitsi vähendades. Värskes uurimistöös on Ameerika atmosfääriteadlane Philip Rasch ja ta kolleegid aga atmosfääris sisalduvate aerosooliosakeste hulga ja suuruse otse mudelisse sisse kirjutanud.
Neid parameetreid varieerides on üldjoontes saadud kinnitust varasematele tulemustele, et suurel hulgal sulfaadiosakeste atmosfääri lisamisel kahaneb süsihappegaasi heidete kliimat soojendav toime. Näiteks olukorras, kus süsihappegaasi on atmosfääris praegusest kaks korda rohkem, mis paljude teadlaste hinnangul võib ka teoks saada, tõuseks maakera keskmine temperatuur mudelite järgi üle kahe kraadi. Kui aga saata atmosfääri aastas miljon tonni väiksemat sorti sulfaadiosakesi, siis jääks temperatuuritõus ainult ühe kraadi piiresse.
Samas näitab mudel, et sulfaatidega võidaks ka üle pingutada. Kui neid atmosfääri liiga palju saab, siis hakkaks näiteks Antarktika jääkate kasvama.
Allikas: Eli Kintisch, ScienceNOW. Giving Earth an Umbrella
Kliimateadlased on viimastel aastatel otsinud üsna radikaalseid võimalusi üleilmse soojenemise ohjeshoiuks, ja üks välja pakutud meetod ongi suure koguse sulfaataerosooli-osakeste viimine atmosfääri ülakihtidesse, kus nad peaksid osa päikesekiirgusest kinni. Just samal põhjusel võib maailm märgatavalt jaheneda pärast suuri vulkaanipurskeid.
Seni on kliimamudelites aerosoolide mõju arvesse võetud suhteliselt kunstlikul meetodil, päikesekiirgust nö käsitsi vähendades. Värskes uurimistöös on Ameerika atmosfääriteadlane Philip Rasch ja ta kolleegid aga atmosfääris sisalduvate aerosooliosakeste hulga ja suuruse otse mudelisse sisse kirjutanud.
Neid parameetreid varieerides on üldjoontes saadud kinnitust varasematele tulemustele, et suurel hulgal sulfaadiosakeste atmosfääri lisamisel kahaneb süsihappegaasi heidete kliimat soojendav toime. Näiteks olukorras, kus süsihappegaasi on atmosfääris praegusest kaks korda rohkem, mis paljude teadlaste hinnangul võib ka teoks saada, tõuseks maakera keskmine temperatuur mudelite järgi üle kahe kraadi. Kui aga saata atmosfääri aastas miljon tonni väiksemat sorti sulfaadiosakesi, siis jääks temperatuuritõus ainult ühe kraadi piiresse.
Samas näitab mudel, et sulfaatidega võidaks ka üle pingutada. Kui neid atmosfääri liiga palju saab, siis hakkaks näiteks Antarktika jääkate kasvama.
Allikas: Eli Kintisch, ScienceNOW. Giving Earth an Umbrella
Uudiste märksõnad:
