Reaalkooli poiste triumf rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil
Selle loo pealkiri oli 39. rahvusvahelise keemiaolümpiaadi (RKO) motoks. Mullu Moskvas toimunud RKO korraldajaks oli neljandat korda Venemaa (4. RKO Moskvas 1972, 11. RKO Leningradis 1979, 28. RKO Moskvas 1996). Tänavusel olümpiaadil osalesid 68 riigi võistkonnad kokku 265 õpilasega. Võit läks Hiinasse. Meie noormehed tulid koju kahe hõbeda ja kahe pronksiga. Parimal neist, Andres Laanel Tallinna Reaalkoolist, jäi kullast puudu vaid 1,1 punkti.
Kõrgtasemel ülesanded
Kui 28. RKO-l meie võistkonnas osalenud praegused filosoofiadoktorid keemia alal Ain Uustare ja Olga Tšubrik, meditsiinidoktorant Aleksei Lulla ning keemiadoktorant Artur Jõgi sooritasid eksperimendi ülesandeid kas 100 või minimaalselt 75 protsendi ulatuses, siis tänavusel RKO-l õnnestus kõikidest võistlejatest ainult kuuel õpilasel koguda rohkem kui 70 protsenti maksimaalselt võimalikest punktidest. Aminohapete ioonvahetuskromatograafia ja abrasiivmaterjali proovis sisalduva karbonaadi ja vesinikfosfaadi määramiseks oli korraldajatel tarvis iga võistleja jaoks välja panna kahekümnest kemikaalist ja sajast laborivahendist koosnev komplekt. See on fakt, mis ise näitab juba kogu eksperimendi mahukust ja keerukust. Ka teooriavooru kaheksa ülesannet olid kõik kolmanda kategooria raskusastmega. Neid teemasid ei käsitleta ühegi riigi kooliprogrammis ega ka laiendatud kooliprogrammis (II kategooria). Võistlejatele lahendamiseks antud ülesanded olid seotud prootoni tunneleerimise, nanokeemia, ebastabiilsete keemiliste reaktsioonide, vee sisalduse määramisega Fischeri tiitrimise abil, orgaanilise sünteesi ja struktuuranalüüsiga, silikaatide keemiaga, ateroskleroosi ilmingute ja kolesterooli biosünteesi vaheühenditega ning aatomülekande radikaalpolümerisatsiooniga. Ega enamik neist probleemidest ütlegi igaühele suurt midagi. Kuid kõik need teemad olid vastavalt RKO reglemendile peidetud kujul olemas aasta algul korraldajate poolt välja antud kolmekümmend nelja ettevalmistusprobleemi sisaldavas kogumikus.
Väga mornide nägudega mentorid
Kui arbitraažieelsel päeval mentoritele õpilaste tööd välja jagati, siis oli kõikide nägudelt viimanegi naeratus kadunud. Selle aasta teooriavõistlus nagu eksperimentki kujunes kõikidele osavõtjatele väga raskeks. Ainult absoluutse võitja hiinlase Lei Xu ja tema viiendale kohale tulnud kaasmaalase teooriavooru tulemused ületasid viiekümne punkti piiri kuuekümnest maksimaalsest võimalikust. Rohkem kui kolmveerandi sellest arvust sai ainult üheksa võistlejat. Pole ka midagi imestada, sest kooliprogrammi teadmiste põhjal võis vastata ainult paarile küsimusele. Keemiaõpetajatele teadmiseks: need olid propaandiaali isomeerid ning vesiklaasi, vee ja süsihappegaasi vahelise reaktsiooni võrrand. Ometi oli enamik võistlejatest igast probleemist siiski midagi ära lahendanud nii, et esimene null lahendamata ülesande eest oli alles peale viiekümnendale kohale tulnud võistlejal ning neid nulle oli üldse väga vähe.
Reaalkooli poiste triumf - meie edukaim RKO
Tallinna Reaalkooli 11. klassi lõpetanud ja praegune abiturient Andres Laan (õp Anu Ermann) kogus teooriavoorus 37,6, eksperimendis 18,7 ja kokku 56,3 punkti. See tulemus andis kolmekümne kuuenda koha ja oli talle hõbemedalina kolmandaks RKO medaliks. 2005. aastal sai Andres Taiwanil pronksi ja 2006. aastal Koreas hõbeda. Kuldmedalist jäi nüüd tal puudu 1,1 punkti ja kuus kohta. Eelmisel kevadel Tallinna Reaalkooli lõpetanud Andi Kipper (õp Andrus Kangro, 25,5; 22,6 ja 48,1 punkti) oli samuti väärt hõbemedalit. Tema oli üldjärjestuses 69. Pronksmedaliga hinnati veel kolmandagi Tallinna Reaalkooli õpilase,10. klassi lõpetanud Taavi Pungase (õp Andrus Kangro) oskusi ja teadmisi (28,1; 14,6 ja 42,7 punkti) ning ta saavutas üldjärjestuses 104. koha. Neljanda medali pronksi näol tõi Eesti võistkonnale Tallinna 53. Keskkooli lõpetanud Ivan Ogibalov (õp Vladimir Ossipov, 17,7; 20,0 ja 37,2 punkti ning 132. koht).
Kuigi ametlikku riikide edukuse arvestust RKO-l ei peeta, on see siiski laialt levinud. Nii on selline järjestus iga-aastases Saksamaa olümpiaadide kogumikus alati ära toodud. See järjestus koostatakse iga maa võistlejate tulemuste liitmise teel saadud pingerea alusel. Et aastate lõikes tulemusi võrrelda, tuleb osalejate arvu elimineerimiseks rääkida nn edukusest, kus esikohale tulnu edukus on sada protsenti ja viimasel ühe protsendi ringis. Vaadeldes meie neljateistkümne RKO-del osaletud aastatel saavutatut, on näha, et enamikul kordadel oleme olnud viiekümnest protsendist kõrgemal. Tänavune tulemus - 77 protsenti on selles reas parim.
Korraldamise raskusedNäiteid selle kohta ei ole vaja kaugelt otsida. 2003. aastal kinnitatud kava järgi pidi 39. RKO toimuma Leedus, kuid valitsuse vahetumisega kadus Leedu Haridusministeeriumil huvi selle korraldamise vastu. Sama juhtus ka 2004. aasta RKO-ga, kui planeeritud korraldajamaad Tšehhi Vabariiki asendas Saksamaa. Keemiaolümpiaadide läbiviimine on paljudes riikides keemiaühingu õlul. Seda toetavad küll ka nende maade haridusministeeriumid, kuid riigi garantii ei ole kunagi sajaprotsendiline. Nii pidi 1996. aastal tänavuse ja ka tollase RKO president Moskva Riikliku Ülikooli keemiateaduskonna dekaan akadeemik Valeri Lunin kuu enne olümpiaadi algust paluma audientsi Venemaa presidendilt Boriss Jeltsinilt, et saada olümpiaadi läbiviimiseks raha. Sajandivahetusel viidi RKO reeglitesse sisse osavõtumaks, mille suurus sõltub olümpiaadil osaletud aastate arvust. Igal aastal lisandub 100 USD. Olümpiaadi korraldajamaal on kodukonkursil osavõtumaks null ja järgmisel aastal 100 USD. Kõikidest olümpiaadi korraldamisega seotud kulutustest saadakse osavõtumaksudest siiski ainult kümnendik.
Uus olümpiaaditsükkel on käivitunud
Tuleb märkida, et aastate vältel tõsise tööga loodud ettevalmistussüsteem toimib meil kodus edukalt. Eelmisel sügisel edestasime niisiis oma lähinaabreid Põhjamaid, Lätit ja mitmeid suuremaid riike, nagu Ukraina, Iraan, Prantsusmaa, Kanada jt ning olime enam-vähem võrdsel tasemel USA ja Inglismaaga. Meie ülesandeks on võimekad õpilased üles leida ja neid igati arendada. Kuna Andres Laan läks mullu sügisel gümnaasiumi lõpuklassi ja Taavi Pungas kogub praegu teadmisi 11. klassis, on neil tuleval aastal võimalus 40. RKO-l Budapestis veel kord osaleda ja oma kogemused maksma panna.
Uued tulijad, kellel on tahtmist oma oskusi ja teadmisi eakaaslastega laiemas ringis võrrelda, peavad arvestama tõsiasjaga, et igal järgmisel korral nõuab võistlus neilt enamat kui eelnevatel aastatel. Novembris toimunud lahtistel võistlustel olid edukamad Jörgen Metsik (Tallinna Järveotsa Gümnaasium, õp Maila Mölder), Svetlana Tšupova (Narva Pähklimäe Gümnaasium, Tatjana Jerošenko), Kerstin Ruustal (Tallinna Reaalkool, Andrus Kangro) ja Taavi Pungas vanemas rühmas ning Ivan Jakovlev ja Gleb Široki (mõlemad Tallinna Õismäe Vene Lütseum, Pelageja Ozerova), Kadi Liis Saar (Tallinna Inglise Kolledž, Lilian Kippasto) ja Maksim Mišin (Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium, Irina Zikina) nooremate hulgas.
Nendel õpilastel on astutud pikk samm eneseharimise suunas, mille üheks väga tugevaks motiveerijaks on kahtlemata keemiaolümpiaad.
Meie mentorite tiim oli sellel aastal uues koosseisus. Peamentoriks oli Uno Mäeorg ja teiseks mentoriks 2003. aastal Ateenas siiani Eestile RKO-l ainsa kuldmedali võitnud praegune Tartu Ülikooli Keemia Instituudi magistrant Vladislav Ivaništšev (vt Kuldne päikesepoiss). Mentorite töö laabus väga hästi ja nad said ülesannete tõlkimisega probleemideta hakkama ning suutsid arbitraažis nii mõnegi meie võistleja ärateenitud punktid välja võidelda. Eeloleval kevad-suvel on teiseks mentoriks Tartu Ülikooli Keemia Instituudi teadur Jaak Nerut.
Nagu juba traditsiooniks on saanud, toetasid võistkonna ettevalmistust ja tegemisi 39. RKO-l meie head sponsorid AS Eesti Gaas, AS Baltika, AS Alexela, AS Sangar, mille eest avaldame neile siirast tänu.
UNO MÄEORG (1950) on lõpetanud Tartu Ülikooli orgaanilise keemia erialal. Keemiakandidaat. Tartu Ülikooli orgaanilise ja bioorgaanilise keemia instituudi dotsent, tegelenud orgaanilise sünteesi ja looduslike ühendite uurimisega ning materjaliteadusega. 1995. aastast RKO mentor, 2007. aastast peamentor ja keemiaolümpiaadi žürii esimees.
REIN PULLERITS (1937) on Tartu Ülikooli emeriitdotsent. Keemiakandidaat. Oli aastaid RKO peamentor, praegu osaleb olümpiaadide ettevalmistamisel nõuandjana.
