15. March 2007 - 1:31 - root
Heledate setete avastamine Marsil Centauri Montese regioonis asuvast kraatrist võib viidata tõsiasjale, et vedel vesi on Punase planeedi mitmetes paikades voolanud üsna hiljuti. Uued andmed aitavad Marsi ümber tiirlevate missioonidega seotud teadlastel otsinguid täpsustada, et paremini mõista Marsi vee ringkäiku.
Juba mitu aastat on teada fakt, et vesi Marsil tõepoolest eksisteerib. Peamine küsimus seisneb aga selles, et kui palju tollest veest, kui üldse, on vedelas olekus. Hiljuti avastatud setted identifitseeriti, kui võrreldi mitme aasta vältel ühest ja samast piirkonnast tehtud ülesvõtteid. Fotod viitavad tõsiasjale, et ilmselt on vesi Marsil voolanud millalgi viimase seitsme aasta jooksul.
Nüüd on planetoloogidel edasisteks uuringuteks suurepärane sihtmärk. Asjaolu, et vesi näib olevat Marsil voolanud, ei tähenda veel automaatselt, et planeedil pinnasealused eksisteerivad vedela vee reservuaarid.
Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) satelliit Mars Express on radarsondeerimise ehk nn MARSIS eksperimendi käigus avastanud suured pinnasealused veereservuaarid, suurimad neist Marsi polaaraladel. Kõik need on külmunud olekus. Niisugused külmunud pinnasealused järved võivad ajutiselt sulada ja voolata läbi pinnase, põhjuseks päikesekiirgusest või kohalikest pinnaserõhu kõikumistest tingitud temperatuurimuutused.
Lisaks sellele on hulk vett seotud hüdraatmineraalidesse, mis avastati ESA Mars Experssi OMEGA instrumendiga.
Uued vaatlustulemused näitavad Marsi jätkuva monitoorimise vajalikkust. Uurides samu piirkondi üha uuesti ja uuesti, saame aimu seal toimuvatest ajutistest protsessidest. Vedamise korral võivad instrumendid registreerida isegi vedeliku voolamise.
Planetoloogid fokuseerivad nüüd oma pingutused kõnesolevale regioonile, et leida vee olemasolule täiendavaid tõendeid. Ka MARSIS aparatuuri grupp valmistub täiendavateks uuringuteks, kui Mars Express järgmine kord huvipakkuvast piirkonnast üle lendab.
MARSIS suudab sondeerida kuni 5 kilomeetri sügavusele pinna alla ning täiendab sellega SHARADi – NASA Mars Reconnaissance Orbiteri pardal asuvat radarit, mis aitab leida võimalikke veekogumeid kuni kilomeetri sügavuseni, just uuritava ala pinna all.
Lisaks koguvad väärtuslikku informatsiooni Centauri Montese piirkonnast ka teised instrumendid, nagu kaamerad ja spektromeetrid. Kõige selle tulemusena on teadlased tükkhaaval kokku panemas pilti Marsi oludest – nii minevikus kui ka tänapäeval.
Jüri Ivask / www.esa.int
Foto:
http://esamultimedia.esa.int/images/Science/163759main_PIA09028_a_full_H.jpg
Juba mitu aastat on teada fakt, et vesi Marsil tõepoolest eksisteerib. Peamine küsimus seisneb aga selles, et kui palju tollest veest, kui üldse, on vedelas olekus. Hiljuti avastatud setted identifitseeriti, kui võrreldi mitme aasta vältel ühest ja samast piirkonnast tehtud ülesvõtteid. Fotod viitavad tõsiasjale, et ilmselt on vesi Marsil voolanud millalgi viimase seitsme aasta jooksul.
Nüüd on planetoloogidel edasisteks uuringuteks suurepärane sihtmärk. Asjaolu, et vesi näib olevat Marsil voolanud, ei tähenda veel automaatselt, et planeedil pinnasealused eksisteerivad vedela vee reservuaarid.
Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) satelliit Mars Express on radarsondeerimise ehk nn MARSIS eksperimendi käigus avastanud suured pinnasealused veereservuaarid, suurimad neist Marsi polaaraladel. Kõik need on külmunud olekus. Niisugused külmunud pinnasealused järved võivad ajutiselt sulada ja voolata läbi pinnase, põhjuseks päikesekiirgusest või kohalikest pinnaserõhu kõikumistest tingitud temperatuurimuutused.
Lisaks sellele on hulk vett seotud hüdraatmineraalidesse, mis avastati ESA Mars Experssi OMEGA instrumendiga.
Uued vaatlustulemused näitavad Marsi jätkuva monitoorimise vajalikkust. Uurides samu piirkondi üha uuesti ja uuesti, saame aimu seal toimuvatest ajutistest protsessidest. Vedamise korral võivad instrumendid registreerida isegi vedeliku voolamise.
Planetoloogid fokuseerivad nüüd oma pingutused kõnesolevale regioonile, et leida vee olemasolule täiendavaid tõendeid. Ka MARSIS aparatuuri grupp valmistub täiendavateks uuringuteks, kui Mars Express järgmine kord huvipakkuvast piirkonnast üle lendab.
MARSIS suudab sondeerida kuni 5 kilomeetri sügavusele pinna alla ning täiendab sellega SHARADi – NASA Mars Reconnaissance Orbiteri pardal asuvat radarit, mis aitab leida võimalikke veekogumeid kuni kilomeetri sügavuseni, just uuritava ala pinna all.
Lisaks koguvad väärtuslikku informatsiooni Centauri Montese piirkonnast ka teised instrumendid, nagu kaamerad ja spektromeetrid. Kõige selle tulemusena on teadlased tükkhaaval kokku panemas pilti Marsi oludest – nii minevikus kui ka tänapäeval.
Jüri Ivask / www.esa.int
Foto:
http://esamultimedia.esa.int/images/Science/163759main_PIA09028_a_full_H.jpg
Uudiste märksõnad:
