Teadlased jõudsid niisuguse tulemuseni, kui analüüsisid 12 India ilmajaamas aastatepikku kogutud vaatlusandmeid päikesekiirguse taseme kohta. Selgus, et igal aastal on Indias igale ruutmeetrile jõudnud keskmiselt 0,86 vatti vähem päikese-energiat kui eelnenud aastal. Seejuures 1990. aastatel oli langus kiirem kui 1980. aastatel.
Samasugust hämardumist on täheldatud ka mõnel pool mujal maailmas. Euroopas ja Ameerika Ühendriikides õhku lastud sudu levis omal ajal üle kogu maailma ja tekitas niinimetatud üleilmse hämardumise nähtuse. Aga möödunud sajandi lõpukümnendeil hakati Läänes tõsisemalt õhusaastet piirama ja sestpeale on neil aladel taevas ka selgemaks hakanud minema. Nüüd räägitakse juba üleilmsest helenemisest.
Aga et igal medalil on ka teine külg, siis pole see heleneminegi pahupooleta, nimelt kiirendab see teadlaste sõnul kliima soojenemist. India puhul aga pehmendab taeva sudustumine soojenemise mõju. Aga kui vaadata natuke kaugemale tulevikku, siis arvavad asjatundjad, et India ja temaga koos ka Hiina ja teiste kiire majanduskasvuga Aasia riikide toodetav sudu paneb maailma peagi taas üleüldiselt hämarduma.
Allikas: Catherine Brahic, NewScientist. Pollution is dimming India's sunshine
kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud režiim. Kliima alla ei kuulu üksnes keskmised näitajad, vaid ka rekordid jt äärmused, mis on kliimat iseloomustavad näitajad. Teadus, mis tegeleb kliimaga, on klimatoloogia.
Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (World Meteorological Organization, WMO) järgi saab kliimast rääkida vaid siis, kui on olemas vähemalt 30 aasta ilmaandmed antud paiga kohta. Selline otsus tuleneb Gaussi normaaljaotusest.
pilv
Pilved on nähtavad aerosoolikogumid taevas. Tavaliselt koosnevad veepiisakestest või jääkristallidest, eriti sageli aga nende segust, mis on kondenseerunud sobivatel tingimustel. Seejuures hõljuvad pilved planeedi pinna läheduses. Astronoomias nimetatakse pilveks ka nähtavate aineosakeste massi, mis püsib koos tänu gravitatsioonile, nagu näiteks udukogu.
Pilved tekivad enamasti õhu adiabaatsel jahtumisel, st reeglina siis, kui õhk tõuseb, jahtub ja veeaur lõpuks kondenseerub, kuid tuntakse ka pilveliiki, mis tekib õhu vajumisel.
Pilved klassifitseeriti alles 19. sajandil (Luke Howard) ning tänapäeval jaotatakse need nelja klassi ja kümnesse põhiliiki. Pilveliike on tegelikult üle saja ning sagedane on üleminek ühest liigist teise.
Pilved on oluline kliimafaktor, mis põhjustab sademeid (nii vedelaid kui tahkeid), muudab temperatuurirežiimi vähem kõikuvaks jne, aga nende täpne klimatoloogiline mõju, eriti temperatuurile, pole siiski teada.
