Mõneks ajaks sai vene keeles kaaslast tähendav sõna sputnik (väikese algustähega!) ka eesti keeles tehiskaaslaste üldnimetuseks. Inimesed käisid selgetel õhtutundidel vaatamas Sputniku ülelendu – üksikut liikuvat täppi sadade ja tuhandete kinnistähtede vahel. Tänapäeval võib lühikese ajaga jälgida kümnete taoliste täpikeste liikumisi risti-rästi üle taevavõlvi ning keegi ei tea nende nimesid ega otstarvet – tehiskaaslased, nagu teisedki kosmoses ringiliikuvad aparaadid, on muutunud igapäevasteks taevakehadeks, millest räägitakse vaid erakordsetel juhtudel. Näiteks siis, kui nendega on juhtunud mingi õnnetus. Aga nagu ikka, peitub ka igapäevaasjade taga rikas ja huvitav maailm ning sellest lähemalt rääkimiseks saabki nüüd Horisondis alguse uus rubriik, kus käsitletakse nii kosmonautika hetkeseisu kui ka heidetakse pilk selle minevikku ja tulevikku.
You are here
Pikaealised kosmoserändurid
4. oktoobril täitub pool sajandit päevast, mil Nõukogude Liit lennutas orbiidile maailma esimese tehiskaaslase Sputnik. Kosmoseajastu oli alanud.
