Olümpiaad Iraanis: koraan ja füüsika

38. rahvusvaheline füüsikaolümpiaad (RFO) korraldati tänavu Iraanis - maal, mis on eksootiline ja vastuolulise kuulsusega. Iraan on tsivilisatsiooni üks sünnikohti ning olümpiaadilinna Isfahani peavad isfahanlased ise Iraani kõige ilusamaks linnaks, seda eeskätt suure hulga kultuurimälestiste tõttu. Teisest küljest on islamivabariigi kord väga kaugel demokraatlikust ning just Isfahanis paikneb probleemne tuumareaktor.

Olümpiaadi eel võis karta, et Iraan võistluspaigana sunnib paljusid võistkondi koju jääma; seda kartust süvendasid organisaatorite ringkirjades sisalduvad instruktsioonid, näiteks naistele anti korraldus kanda kogu aeg peakatet. Kartused osutusid siiski asjatuks ning 13.-22. juulil peetud võistlus suutis (peaaegu) säilitada oma poliitikavälise ürituse staatuse: kohale oli tulnud 327 võistlejat 73-st riigist, teiste hulgas Ameerika Ühendriikidest ja Inglismaalt, puudus vaid Iisraeli esindus.

Iraan on teadupärast võrdlemisi suures rahvusvahelises isolatsioonis, sestap oli RFO ilmselgelt väga tähtsaks sündmuseks nii riiklikul tasemel kui ka lihtrahva jaoks. Sellest saime aimu juba lennujaamas, kus meil ei lastud minna koos ülejäänud lennuseltskonnaga piirikontrolli punkti, vaid lennuki trapi juures oodanud mikrobuss viis meid luksuslikku VIP-ide ootesalongi (templite passi löömise ajal pakuti teed ja kooke). Hiljem, Isfahani linna peal jalutades, kõnetati meid sageli tänaval, huvitudes tihti, kuidas meile Iraanis meeldib. Kohalikud inimesed jätsid üldiselt väga meeldiva mulje. Nad on sunnitud küll täitma valitsuse kehtestatud formaalseid reegleid (nt naistel pearättide kandmise kohustus ja meeste ning naiste koosviibimiskeeld, välja arvatud abielupaaride puhul), kuid see ei tähenda kaugeltki mitte üldist toetust neile reeglitele ja kehtivale režiimile.

Kui mõnikord on olümpiaadi avamis- või lõputseremooniale kohal olnud ka riigi president, siis sedapuhku oli kõrgeimaks riigivõimu esindajaks haridusminister. Võib-olla oli presidendi eemale jäämine arvestuslik, vähendamaks võimalikke poliitilisi emotsioone. Religiooniteemat täielikult vältida siiski ei suudetud: nii avamisel kui ka lõpetamisel kanti ette omapärane filmiklipp, mis sisaldas nt Hubble'i kosmoseteleskoobi tehtud fotosid ja mille taustaks loeti ette katkendit koraanist.

Iraani võistkond on esinenud RFO-l traditsiooniliselt väga heade tulemustega (ääremärkusena olgu öeldud, et nende tänavused saavutused jäid tavapärasest natuke madalamaks, st ülesandeid ettevalmistanud meeskonnalt polnud lekkinud mingeid vihjeid). Selgub, et selle taga on laialdane (matemaatikas-füüsikas) andekate laste koolide süsteem. Igas suuremas linnas on kaks niisugust kooli, üks tüdrukutele, teine poistele, kuhu võetakse vastu konkursi korras algkooli lõpus. Kui vaadata siinkohal võrdlevalt Eesti peale, siis näeme, et meil on küll alg- ja põhikoole muusikas, kunstis ja spordis võimekatele lastele, kuid reaalainete süvendatud õppimise võimalused algavad sisuliselt alles gümnaasiumiastmes. Seega laseme me oma helgematel peadel mitmeid noorusaastaid lihtsalt ära raisata. Iraani juurde naastes, RFO medalid kujutavad noortele tõelist ihaldusobjekti, sest nendega käib kaasas aastatepikkune stipendium, mille suurus sõltub medali värvist.

Iraanlaste koostatud ülesannete komplekt valmistas väikese pettumuse, sest eeldasime suhteliselt raskemaid ja huvitavamaid ülesandeid, kuid saime lihtsaid, mida, tõsi küll, oli hästi palju. Seega jätkus viimasel ajal välja kujunenud suundumus, kus ülesannete tekstid lähevad aasta-aastalt pikemaks ja füüsiline töömaht suuremaks, kuid ülesannete raskusaste langeb. Mõneti võib sellest aru saada: korraldajatel on lihtsam hindepunkte jagada, kui on palju väikseid küsimusi. Ühe raske ülesande eest tuleb anda ka rohkem punkte ning poolikute lahenduste hindamine võib sellisel juhul osutuda keeruliseks. Kui nüüd veel arvestada, et võistlustöid on sadu, mitmekümnes eri keeles, siis hakkavadki ülesannete valiku tagamaad mõistetavamaks muutuma. Teisalt, niisuguste ülesannete komplektide puhul ei selgitata välja mitte perspektiivseimaid tulevasi teadlasi, vaid kõige kiiremanäpulisi nende hulgast, kes valdavad füüsikat suhteliselt korralikul tasemel.

Enne võistluste protokolli juurde asumist tuleb lühidalt peatuda Eesti viieliikmelise võistkonna koosseisul. Uku Hämarik Miina Härma nim Gümnaasiumi 11. klassist oli arvatud võistkonda Eesti füüsikaolümpiaadi lõppvooru võitjana; ülejäänud liikmed selgusid 2.-4. mail toimunud Eesti-Soome maavõistluse põhjal (vt juuresolev tabel, osalejaid oli kokku 32). Et Andres Laan otsustas loobuda RFO-st samal ajal toimunud rahvusvahelise keemiaolümpiaadi kasuks, siis mahtusid võistkonda kõik ülejäänud tabelis toodud Eesti õpilased.

Meie võistlejate tulemused Isfahanis vastasid enam-vähem nende hetkevõimetele. Igati võib rahule jääda Stanislavi ja Uku esinemisega eksperimentaalvoorus ning Stanislavi, Jaani ja Mareki punktidega teoorias. Stanislavi puhul tasub veel välja tuua, et ta on meie läbi aegade noorim (vaid 15-aastane) RFO pronksmedali laureaat.

Absoluutvõitjaks tuli Korea poiss Youngjoon Choi 48,8 punktiga. Põhja-Balti piirkonna riikide osas saime auhindade poolest külalltki rahuldava võistkondliku tulemuse, jäädes sedapuhku napilt alla Lätile (2 pronksi, 2 aukirja) ja Leedule (1 pronks, 4 aukirja), kuid edestades Soomet ja Skandinaavia riike.

Olümpiaadi kurvema poole pealt tuleb mainida RFO presidendi ja esimese RFO organiseerija Waldemar Gorzkowski ootamatut surma võistluse kolmandal päeval. W. Gorzkowski oli pühendanud suurema osa oma elust füüsika-alastele võistlustele. Lisaks RFO-dele pani ta aluse uurimistööde konkursile "First step towards the Nobel Prize" ning sel aastal oli ta üritanud algatada Euroopa füüsikaolümpiaade. Tema kui vahendaja ja poliitiliste pingete hajutaja roll oli ka väga suur tänavuse ning 2002. aastal Indoneesias toimunud RFO puhul.

Ühel võistkondade juhendajate koosolekul oli arutluse all Eesti, Saksa ja Austria ettepanek RFO auhindade jagamise süsteemi muutmiseks - selle lähendamiseks teiste rahvusvaheliste olümpiaadide süsteemidega (ettepanekut oli toetanud ka W. Gorzkowski). Kui näiteks rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil saab kuld-, hõbe- või pronksmedali orienteeruvalt 60 protsenti võistlejatest, siis RFO puhul on vastav arv 36. Paraku on RFO statuudi muutmine tehniliselt väga raske, vaja on 2/3 poolthäält kõigi olümpiaadil viibivate juhendajate hulgast. Vajalikust 92 häälest jäi puudu üksainus hääl. Seega läheb ettepanek tuleval aastal uuele ringile.

RFO võistkond tänab toetuse eest haridusministeeriumi ja TÜ Teaduskooli.

NB! Katkendi ühest RFO ülesandest leiab huviline Horisondi trükinumbrist.

JAAN KALDA (1963) on Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi vanemteadur, füüsika-matemaatikakandidaat. Akadeemilise olümpiaadi ja Eesti füüsikaolümpiaadi žürii liige, Eesti olümpiaadikoondise mentor.