You are here

Novembri Horisont liugleb aju, mereprügi ja tuumaenergia laineil

Horisondi novembri-detsembrinumbri kaaneloos „Mõtlemise retsept ajule ja arvutile“ uurivad Andres Laan ja Jaan Aru, kas meid üha enam ümbritsevatel tarkadel masinatel on mingisugune seos inimliku mõtlemisega või on need hoopis muud moodi elukad.

Käsitledes teemat „Mikroprügi ja prügisaared meres“, tõdeb Kati Lind, et Vaikse, Atlandi ja India ookeani hoovuste keeristes triivivad hiiglaslikud prügisaared. Ekslikult arvatakse, et tegu on saartega, millel on võimalik kõndida. Tegelikult on need enamjaolt moodustunud silmaga peaaegu nähtamatutest osakestest – mikroprügist. Valdavalt plastist koosnev prügisupp ohustab merekeskkonda.

Kohanimi Tõravere on Eestimaal juba aastakümneid seostunud täheteadlaste ja astronoomidega, kes on rahvale teadmisi jaganud juba 50 aastat. Üht neist, astronoom Tõnu Viiki on usutlenud meie toimetaja Toomas Tiivel.

Henri Ormus leiab oma kirjutises „Tuumajaam – müüdid ja tegelikkus kaalukausil“, et tulevikku vaadates tuleks Eesti energiasektor kahtlemata täielikult ümber korraldada. Energiatootmises peab vähendama fossiilsete kütuste tarvitust ja paiskama keskkonda vähem süsinikurikkaid heitmeid ning ühtaegu järsult suurendama tuuma- ja taastuvenergia osakaalu. Kui on isu täpsemalt teada saada, kuidas Friedrich Georg Wilhelm Struve omal ajal maakera kuju ja suurust mõõtis, siis tuleb kindlasti lugeda Janet Laidla artiklit „Struve kaar kümme aastat UNESCO maailmapärandi nimekirjas“. Struve geodeetiline kaar ulatub Põhja-Jäämere äärest Musta mereni; 2820 km pikkuse kaare Eesti piiridesse jäävatest punktidest on UNESCO kaitse alla võetud Simuna–Võivere baasjoone otspunktid ja Tartu tähetorn.

Uurime, miks on see nii, et kui keegi matemaatikuist lahendab mõne matemaatilise suurprobleemi, siis teised ei saa sellest kuidagi aru. Rubriik „Üksainus küsimus“ uurib omakorda, kuidas mõjutab viimasel ajal palju kära tekitanud pagulasränne Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide rahvastikku. Jätkub „Kosmosekroonika“, „Sõnaloos“ otsib Udo Uibo sõnade „pärl“ ja „pärlmutter“ päritolu, rubriigis „Eesti asi“ kirjeldab Karoliine Korol laialdaselt kasutusel olevat materjali porolooni, millest on saanud konservaatorite proovikivi. „Arhiivi aare“ piilub Tallinna linnaarhiivis talletatava üliharuldase paunköites linnakoodeksi kaante vahele, Tavo Romann näitab lähivaates veetilka räni pinnal ja „Igameheteadus“ kutsub mööda kromosoome liuglema.

Nuputamiseks on „Sarnasteks kujunditeks jagamisi“ ja „Arva ära! Leiutajate eri“.

Ilmume ka e-ajakirjana: