You are here

Soome-ugri ja samojeedi autonoomiad Venemaa Föderatsioonis

Vabariigid

Karjala Vabariik

172 400 km2, 716 281 elanikku. Pealinn Petroskoi (Petrozavodsk, 232 000 elanikku). Lisaks karjalastele (65 651 inimest, 9,2% rahvastikust) elab vabariigis vepslasi (4870; 0,7%) ja 84 677 soomlast (11,9%).

Moodustati 1920. aastal Karjala Töökommuunina. 1923˜–1940 ja 1956–1991 ANSV, 1940–1956 Karjala-Soome NSV. Riigikeel: vene.

Komi Vabariik

415 900 km2, 1 018 674 elanikku. Pealinn Sõktõvkar (230 000 elanikku). Komisid elab vabariigis 256 464 (25,2% rahvastikust). Moodustati 1921 autonoomse oblastina, 1936–1992 ANSV. Riigikeeled: vene ja komi.

Mari Eli Vabariik

23 200 km2, 727 979 elanikku. Pealinn Joškar-Ola (270 000 elanikku). Marisid elab vabariigis 312 178 (42,9%). Soomeugrilastest elab vabariigis veel 2000 udmurti ja tuhatkond mordvalast. Moodustatud 1920 autonoomse oblastina, 1936–1990 Mari ANSV, 1990–1992 Mari NSV. Riigikeeled: vene ja mari.

Mordva Vabariik

26 200 km2, 888 766 elanikku. Pealinn Saransk (ersa ja mokša keeles Saran oš või Saranskoi, 305 000 elanikku). Ersasid ja mokšasid elab vabariigis kokku 283 861 (31,9% rahvastikust). Asutati 1928 Mordva ringkonnana, 1930–1934 autonoomne oblast, 1934–1990 ANSV, 1990–1994 NSV. Riigikeeled: vene, ersa ja mokša.

Udmurdi Vabariik

42 100 km2, 1 570 316 elanikku. Pealinn Iževsk (udmurdi keeles Ižkar, 632 000 elanikku). Lisaks 460 584 udmurdile (29,3% rahvastikust) elab Udmurtias veel 2998 põhjaudmurdi murret kõnelevat bessermani ja ligi 9000 mari.

Moodustatud 1920 Votjaki autonoomse oblastina, 1932–1934 Udmurdi AO, 1934–1991 ANSV. Riigikeel: vene ja udmurdi.

 

Autonoomsed ringkonnad

Autonoomsetel ringkondadel pole õigust kehtestada oma ametlikku keelt.

Neenetsi autonoomne ringkond

176 700 km2, 41 546 elanikku. Halduskeskus Narjan-Mar. Kuulub Arhangelski oblastisse. Neenetseid 7754 (18,7%), komisid 4510 (10,9%). Moodustatud 1929.

Jamali Neenetsi autonoomne ringkond

750 300 km2, 507 006 elanikku. Halduskeskus Salehard. Kuulub Tjumeni oblastisse.

Nenetseid 26 435 (5,2%), hante 8760 (1,7%), komisid koos permikomidega 6382 (1,3%). Moodustatud 1930.

Taimõri (Dolgaani-Neenetsi) autonoomne ringkond

862 100 km2, 39 786 elanikku. Halduskeskus Dudinka. Kuulub Krasnojarski kraisse.

Neenetseid 3054 (7,7%), nganassaane 766 (1,6%), eenetseid 197 (0,4%). Moodustatud 1930.

Handi-Mansi autonoomne ringkond Jugra

534 800 km2, 1 432 817 elanikku. Halduskeskus Hantõ-Mansiisk. Kuulub Tjumeni oblastisse. Hante 17 128 (1,2%), mansisid 9894 (0,7%). Veel elab ringkonnas põliselanikena 1290 (metsa)neenetsit. Moodustatud 1930, Jugra lisatud nimesse 2003.

Permi Komi autonoomne ringkond

32 770 km², 136 076 elanikku. Halduskeskus Kudõmkar. Komisid 80 327 (59%). Moodustatud 1925. Kuulus Permi oblastisse, likvideeriti 2005. aastal.


Koostanud Andres Heinapuu. Kõik rahvastikuandmed pärinevad Venemaa Föderatsiooni 2002. aasta rahvaloendusest.

Ilmume ka e-ajakirjana: