Inimese silm on kohanenud nägema päikesevalgust. Päikese kollakas värvus on talle meeldiv ja inimsilm on sellele valgusele ka kõige tundlikum. Seda kiirgust nimetatakse optiliseks, visuaalseks või lihtsalt silmale nähtavaks. Ka tähistaevast on inimene vaadelnud juba iidsetest aegadest peale vaid selles valguses, algul palja silmaga, aastast 1609 veel läbi pikksilma.
Mis karva on taevakehad
Viimase sajandi teadus ja tehnika on teinud tähistaeva vaatluse võimalikuks ka teistel kiirguse lainepikkustel. Eelnevates Taevaakende lugudes vaadeldi taevakehi visuaalses, raadio-, mikrolaine-, infrapuna-, ultraviolett- ja röntgenikiirguses. Nendele vastavalt kõneldakse ka erinevaist astronoomia valdkondadest. Kõik need liigid kuuluvad elektromagnetkiirguse alla, ja lisaks erinevale lainepikkusele või energiale eristatakse neid ka mitmesuguse põhimõttega vastuvõtjate tõttu.
