Asjaolu, et DNA ekspertiisi abil kuritegusid lahendatakse ja isikuid tuvastatakse, on kui mitte muidu, siis CSI-nimeliste telesarjade ja pronkssõduri saaga vahendusel enamikule selge. Ent millel DNA ekspertiis ikkagi põhineb? Septembri Horisondis selgitab seda Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse spetsialist Anu Aaspõllu artiklis “Pärilikkusaine DNA eristab meid teistest ja üksteisest”. Põhitõde on see, et DNA ekspertiisil ei analüüsita kogu DNA-d, mis oleks väga töömahukas, vaid ainult teatud piirkondi, õigupoolest nende pikkusi.
Kliimauurija Kalju Eerme sulest pärineb artikkel “Mussoonkliima kapriisid”, kus juttu on tuultest, mis toidavad poolt maailma. Astronoom Erik Tago kirjutab Andromeeda udukogust, mis on läbi aegade olnud Eesti astronoomide lemmik. Füüsik Henn Käämbre lahkab Itaalia kolleegi Ettore Majorana teaduspärandit ja tema salapärase kadumise lugu. Ajaloolane Kristjan Luts kirjutab kuumadest oktoobrikuu päevadest 45 aastat tagasi, kui lahvatas külma sõja ohtlikem konfrontatsioon – Kuuba kriis. Tagantjärele konstateerivad ajaloolased, et kriisis olidki ainult kaotajad: iroonilisel kombel tehti Hruštšovile ja Kennedyle hiljem üsna ühesuguseid etteheiteid, Castroga aga ei arvestanud üldse keegi. Täna aga räägib nii mõnigi uuest või II külmast sõjast.
Horisondi intervjuu “Põlismaastiku avardajad” on Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisprogrammi juhi tekstiilikunstnik Kadri Viiresega, kes äsja naasis XXX soome-ugri ekspeditsioonilt Siberi eestlaste juurde. Üksainus küsimus on esitatud Vikerraadio teadustoimetajale Priit Ennetile, kes kevadel külastas legendaarset Räniorgu.
Kosmosetehnika rubriigis väidab Tõnu Tuvikene, et Sputnik oli esimene, Uno Veismann küsib aga omakorda, kas Gagarin oli esimene. Olümpiaadi rubriik annab ülevaate 38. rahvusvahelisest füüsikaolümpiaadist, mis peeti Iraanis. Robotite rubriigis tutvustab Juhan Ernits roboteid kui suhtluspartnereid ja jõuab järeldusele, et robotitesse ei tohiks suhtuda kui orjadesse, vaid nende roll sarnaneb pigem lemmikloomade omaga. Tiit Sepp seletab, kuidas töötavad vedelkristallekraanid. Enigma kutsub jaotama kujuneid. Jätkub oma programmide koostamine.
Horisondi koomiks uurib, mis juhtus Schrödingeri kassiga.
Hõimusolidaarsus aitab jääda iseendaks
Septembrikuu Horisondiga on kaasas ka lisaväljaanne FENNO-UGRIA, mille üllitamise peamiseks põhjuseks MTÜ Fenno-Ugria Asutuse 80. aastapäev. Moodne eesti kultuur koosneb kahe alge sümbioosist: üks neist on aastatuhandete vanune maarahva omakultuur, teine “üldine” Euroopa kultuur. Aga just hõimusolidaarsus on see, mis aitab meil jääda iseendaks, väidab lisaväljaande saatesõnades selle koostaja Andres Heinapuu.
Lisaväljaandes ajavad hõimusolidaarsuse asja lisaks Andres Heinapuule veel Jaak Prozes, Üve Maloverjan, Piret Koosa, Art Leete ja Heno Sarv, teemadeks Uurali dialoog, Fenno-Ugria Asutus kui sidepidaja sugulasrahvastega globaalpoliitika kiuste, soome-ugri liikumine Venemaa olude ja poliitika kontekstis, komid kui “tavalised inimesed”, soomeugriluse olevik ja tulevik.
Refereerides veel kord Andres Heinapuud: kahtlemata ei saa uurali ehk soome-ugri ja samojeedi rahvad olla veresugulased. Me näeme selleks liiga erinevad välja. Lisaks oleme aastatuhandete jooksul allunud erinevatele välismõjutustele klimaatilistest kultuurilisteni. Ent meie kultuuri ja mõtlemise tuum on sama. Muide – Eesti filoloog Mall Hellam on leidnud soome-ugri keeltest vaid ühe ühise väljendi: “Elav kala ujub vee all.”
kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud režiim. Kliima alla ei kuulu üksnes keskmised näitajad, vaid ka rekordid jt äärmused, mis on kliimat iseloomustavad näitajad. Teadus, mis tegeleb kliimaga, on klimatoloogia.
Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (World Meteorological Organization, WMO) järgi saab kliimast rääkida vaid siis, kui on olemas vähemalt 30 aasta ilmaandmed antud paiga kohta. Selline otsus tuleneb Gaussi normaaljaotusest.
