Praktiline nõuanne. Veenusest saab Koidutäht

Kätte on jõudnud südasuvi, päevad on pikad ja ööd lühikesed ning valged - aasta ebasobivaim aeg tegeleda astronoomiaga ja vaadelda teleskoobiga planeete. Muidugi võib "vaenlasest" Päikesest teha hoopis sõbra ning keskenduda päikesevaatlustele. On ju päikesefiltriga või koguni spetsiaalse H-alfa teleskoobiga vaatlejale Päike oma pidevalt muutuvate laikude ja laikude rühmade ning teiste objektidega suurepärane vaatlusobjekt. Tuleb vaid jälgida ettevaatusabinõusid, et teleskoobi poolt võimendatud päikesekiirgus silmi ei kahjustaks. Õnneks aga pole pimedad augustiööd enam kaugel.

Veenuse õhtune vaatlusaeg lüheneb kiiresti. Planeet läheneb oma orbiidil üha Maale ning 16. augustil asub ta täpselt Maa ja Päikese vahel ehk alumises ühenduses Päikesega, olles seetõttu nähtamatu. Enne seda aga tasub jälgida, kuidas Veenuse sirp üha kitseneb ja läbimõõt suureneb. Juuli keskel on sirbi läbimõõt 40 kaaresekundit ja kettast on valgustatud 23 protsenti, kuu lõpus on läbimõõt kasvanud juba 50 kaaresekundini. Siis on Veenuse ketta näiv läbimõõt suuremgi kui Jupiteril, mis tavaliselt on suurim vaadeldav planeet. Augusti lõpus ilmub Veenus uuesti taevasse, aga juba Koidutähena.

Saturn asub jätkuvalt taevas Veenuse läheduses ning tema vaatlusaeg lüheneb samuti kiiresti. Vastandina Veenusele liigub Saturn Maalt vaadates Päikese taha. See leiab aset 21. augustil. Saturn on siis ülemises ühenduses Päikesega ning samuti Maalt nähtamatu.

Jupiter on jätkuvalt vaadeldav madalal lõunataevas ning tema ketta näiv läbimõõt on suurusjärgus 40 kaaresekundit.

Marssi võib leida alates suve teisest poolest koidutaevast, kuid parim aeg selle planeedi vaatlemiseks saabub aasta lõpus.

Augusti lõpp ja septembri algus on parim aeg otsida üles hiidplaneedid Uraan ja Neptuun. Uraan on vastasseisus Päikesega 8. septembril ja Neptuun 13. augustil. Uraan asub Veevalaja tähtkujus ning kulmineerub öösel kella 2 paiku. Planeedi heledus on umbes 5,7 tähesuurust ning ketta näiv läbimõõt 3,7 kaaresekundit. Neptuuni samad näitajad: Kaljukitse tähtkuju; natuke pärast südaööd; 7,8 tähesuurust ja 2,3 kaaresekundit. Planeetide ülesleidmiseks on kasulik enne mõnest planetaariumiprogrammist nende asukoht järele vaadata (vt ka joonist). Ega nad tähtedest eriti ei erinegi - et neid kettakujulisena näha, oleks hea omada vähemalt 8-tollist teleskoopi. Uraan on teleskoobis õrnalt rohekas ja Neptuun sinakas.

Missugune teleskoop siis sobib kõige paremini planeetide vaatlemiseks? Kõige lihtsam vastus oleks, et igasugune teleskoop, ainult et teleskoobi parameetrid ja kvaliteet määravad ära vaadeldava objekti ja selle detailide hulga. Mida suurema objektiiviga (apertuuriga) teleskoop, seda parem. Suurem teleskoop lihtsalt kogub rohkem valgust ja annab parema lahutusvõime. Samas seavad mõõtmed ja kaal ka piiranguid. Teleskoobist peab jõud üle käima või teine alternatiiv - tuleb talle alaline observatoorium ehitada.

Teiseks oluliseks parameetriks on kujutise teravus ja detailide kontrastsus - selleks on vaja, et valguskiirte tee teleskoobis oleks võimalikult vaba igasugustest takistustest. Niisugustele tingimustele vastavad kõige paremini läätsteleskoobid, kus on täielikult parandatud ka nn värviviga ehk kromaatiline aberratsioon. Need nn apokromaatilised refraktorid võimaldavad sama apertuuri juures kõige teravama kujutise. Kahjuks ronivad suurema, kui 80 mm objektiiviga "APOde" hinnad kiiresti "astronoomilistesse kõrgustesse". Et tihti on planeetide vaatlemisel vajalik suure suurenduse kasutamine, siis oleks heaks valikuks pikafookuselised Schmidt-Cassegrain või Maksutov-Cassegrain tüüpi kombineeritud lääts-peegelteleskoobid. "APOde" järel on tihti just Maksutovid teiseks valikuks, kus sama hinnaklassi juures saab juba palju suurema apertuuri. Peegelteleskoopide (reflektorite) puhul on väga tähtis peeglite täpne joondamine - kollimeerimine. Vilets kollimatsioon on reflektorites planeedikujutiste vaenlane number üks. Eriti oluline on täpne kollimatsioon lühifookuseliste Newton-tüüpi reflektorite puhul.

 

LOE VEEL

Teleskoopidest

1. Kuidas valida teleskoopi I: teleskoobi ehitusest http://vaatleja.obs.ee/node/2

2. Kuidas valida teleskoopi II: mida võtta, mida jätta? http://vaatleja.obs.ee/node/133

3. Kümme soovitust esimese teleskoobi ostmiseks http://vaatleja.obs.ee/node/2095

Planeetide vaatlemine

1. ALPO - Kuu- ja planeedivaatlejate assotsiatsioon http://www.lpl.arizona.edu/alpo/

2. SkyWatch 2007 http://www.teleskoop.com/prod_show.php?id=139

3. Hugo Raudsaar. Vaadelgem planeete. Tallinn, Valgus, 1969.

4. Hugo Raudsaar. Pilk tähistaevale. Tallinn, Valgus, 1975.

Päikese vaatlemine

1. Koordineeritud Päikesevaatlused http://sec.noaa.gov/solcoord/

2. Päikeseastronoomia käsiraamat http://www.willbell.com/handbook/hand6.htm

3. Sissejuhatus Päikese vaatlemisse http://www.popastro.com/sections/solar/intro.htm

Orienteerumine tähistaevas

1. Kuidas kasutada taevakaarte http://vaatleja.obs.ee/node/282

Teleskoobipoed Eestis

1. Telescope Baltic http://www.telescope-baltic.com/

2. Teleskoop.com http://www.teleskoop.com/