Kuula samal teemal:
Toomas Jüriado intervjuu professor Alvo Aablooga
KUKU raadio 1. detsembri saates Loodusajakiri
Enamik inimeste ehitatud masinatest tugineb mootoritele ja materjalide omadustele. Loodus on aga palju keerulisem. Taime- ja loomariigi bioloogiliste liigutuste väljaarendamiseks kulus evolutsiooni käigus miljoneid aastaid, seega pole ime, et need on oluliselt keerulisemad. Samas on paljudel juhtudel inimeste ehitatud masinad looduslikest nii tugevamad kui ka kiiremad. Ent nende lihtsus muudab need vähem universaalseks, samuti puudub neil kohanemisvõime.
Võrdleme linde ja lennukeid. Lennuk on küll suurema kandevõimega, suudab pikemat aega ja kiiremini lennata, kuid pole võimeline kiirelt, täpselt ja elegantselt manööverdama, nagu näiteks kotkas. Või võtame veealuse maailma: see, kuidas delfiin veest välja hüppab, on midagi niisugust, mis nüüdisaegse tehnoloogia võimaluste piirest välja jääb.
Inimkond on juba ammustest aegadest suutnud leiutada ja arendada uusi tehnoloogiaid ka loodust matkimata. Hea näide on veerev liikumine, inimese leiutatud ratta tööpõhimõte on looduses väga haruldane.
Bioloogiast inspireeritud seadmeid arendavad teadlased on praegu avamas ust täiesti uute tehnoloogiate juurde. Robootikas eristatakse bioloogiast inspireeritud robootikat tänapäeval suisa omaette valdkonnana. Võtmetegurid on seejuures uudsed materjalid, enamasti komposiidid, mille valmistamisel inimesed mitmete materjalide sobilikke omadusi soovitud viisil ühendada püüavad.
Tervet artiklit loe ajakirjast või siitsamast 6 kuud pärast ajakirja ilmumist (01.05.2012)!
