Filosoofia ei ole teadagi faktiteadus. Temas on vähe mõõdetavust, vähe sellist, milles filosoofid ühel nõul on. Ometi ei ole võistlusmoment filosoofiale sugugi võõras: antiikfilosoofia tuntuim suurkuju Sokrates võistles pidevalt kaasvestlejatega vaidluskunstis. Vaidlus, diskussioon ongi filosoofia põhiliseks vormiks, iga filosoofia suurkuju vaidleb eelnevate mõtlejatega ning oma kaasaegsetega. Enamasti ei olda ühel meelel, kes vaidluse võitis, eri koolkonnad vaidlevad sajandite pikkusi vaidlusi üha edasi. See teeb muidugi filosoofias võistlemise subjektiivseks, tulemus sõltub alati ka hindajate eelistusest. Aga erapooletuse poole annab püüelda siingi.
Eesti koolinoorte olümpiaad filosoofia alal on toimunud nüüdseks neljal aastal, rahvusvahelisel areenil on võistlus käinud aga koguni 15 aastat. Järgnevalt tutvustan mõlemat üritust veidi lähemalt.
Eesti filosoofiaolümpiaad
Seda hakati filosoofiaõpetajate algatusena korraldama 2004. aastal. Olgu mainitud, et filosoofiat hakati mõnedes Eesti keskkoolides valikainena õpetama juba 1980-ndate lõpul, 1996. aasta õppekavas oli aine koguni mõnda aega kõikidele gümnaasiumitele kohustuslik. Sel aastal õpetati filosoofiat Eestis ligi kaheksakümnes koolis.
Alates 2005. aastast toimub Eesti filosoofiaolümpiaad TÜ Teaduskooli egiidi all ja rahastamisel. Formaat on aastate jooksul pisut muutunud, kuid üldjoontes samaks jäänud. Kuna osalejaid ei ole esialgu veel eriti palju (sel aastal rekordiliselt 37 õpilast), siis piirkondlikke eelvoore ei toimu, on vaid üks ülevabariigiline eelvoor. Eelvooru ülesandeks on filosoofiline essee. 10 parimat suleseppa kutsutakse aprilli algul toimuvasse lõppvooru.
Lõppvoor kujutab endast tõsist katsumust, kuid kindlasti on tegu ka väga arendava sündmusega. Kokku tullakse neljaks päevaks, kõigepealt läbitakse kaks õppepäeva, kus professionaalsete filosoofide ja filosoofiaõpetajate käe all tehakse läbi mitmeid võistluse jaoks olulisi õppusi. Nendele järgnevad kaks võistluspäeva, kus tuleb end tõestada nii kirjalikes kui ka suulistes ülesannetes: võõrkeelne filosoofiaessee, loogikatest, kaitsekõne, väitlus. Rebimine on alati olnud tihe, sel aastal oli näiteks teise ja neljanda koha vahe väiksem ühest punktist (maksimaalselt oli võimalik saada 60 punkti). Selle aasta esikolmik.
- Diana Aitai, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium.
- Heidy Meriste, Juuru Gümnaasium.
- Martin Külvik, Miina Härma Gümnaasium.
Julgen soovitada filosoofiaolümpiaadi kõigile humanitaarsete huvidega noortele. Osalemiseks ei pea tingimata olema koolis filosoofiat õppinud - kahel eelneval aastal võitnud õpilased olid iseõppijad. Samuti ei pea olema abiturient, mitmed noored on olümpiaadi hõngu tunda saanud kaks-kolm aastat järjest. Värske info olümpiaadi kohta leidub aadressil http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid/fio.html, järgmise aasta juhend valmib loodetavasti juba tänavu septembris.
Rahvusvahelised mõttetalgud
Tegu on küllaltki noore olümpiaadiga, võistlust peetakse alates 1993. aastast. Olümpiaad sündis paljuski postsotsialistlike maade eestvedamisel. Asutajaliikmete seas olid lisaks Saksamaale ja Türgile veel Bulgaaria, Ungari, Poola ja Rumeenia. Olümpiaad toimub UNESCO egiidi all.
Kuna filosoofia õpetamine on riigiti erisugusel järjel, ei ole ka olümpiaadist osavõtt eriti suur. Selle aasta mais Türgis korraldatud olümpiaadil osales 22 riiki. Lisaks Euroopa maadele olid kohal Argentina, Jaapan ja Lõuna-Korea. Iga riik saab võistlustulle saata kaks õpilast, korraldajamaa kuni 10. Sel aastal osales 49 õpilast.
Võistlus koosnes ainult ühest ülesandest - neljatunnisest võõrkeeles kirjutatud filosoofilisest esseest. Valida sai inglise, saksa või prantsuse keele vahel, kasutada ei tohtinud oma emakeelt. Paraku ei osale tänu sellele formaadile olümpiaadil ei prantslased ega inglased.
Õpilastel saavad valida nelja filosoofi tsitaadi vahel, sel aastal olid välja valitud Spinoza, Kanti, Heideggeri ja Aristotelese ütlused. Probleem tuli tsitaadi põhjal endal püstitada. Taoline ülesanne on raske, edu eeldab nii head arutlusoskust kui ka orienteerumist filosoofiateooriates.
Esseid parandatakse mitu vooru. Medalite arv ei ole ette määratud, kuid üldiselt on žürii väga konservatiivne. Kui mitmetel teiste ainete samalaadsetel olümpiaadidel jagatakse medaleid isegi rohkem kui pooltele, siis filosoofiaolümpiaadil anti sel aastal kuus medalit. Kuldmedali võitis türklanna Zeynep Pamuk, kaks hõbedat läksid Poolasse ja Serbiasse, kolm pronksi jagunesid Saksamaa, Sloveenia ja Lõuna-Korea õpilaste vahel. Kõige rohkem medaleid, koguni 14, jagati välja 2005. aastal Poolas.
Lisaks medalitele tehakse ka au-äramärkimisi. Sel aastal tõsteti esile 11 tööd. Äravalitute hulka jõudis ka eestlanna Heidy Meriste Juurust - seega võime olümpiaadi Eesti jaoks kordaläinuks lugeda. Eesti osaleb rahvusvahelisel olümpiaadil alates 2005. aastast.
Viimaste aastate medalistide esseid on võimalik lugeda aadressil http://www.philosopiad.org/. Sageli küünivad need kirjatööd tasemeni, mis ei teeks häbi ka filosoofia eriala kesktaseme tudengile ülikoolis.
Eelnevast tuli välja, et filosoofias saab võistelda, ometi ei ole võistlus olümpiaadi juures põhiline. Oluline on tulla kokku ning tegeleda filosoofiaga, sest see on ala, mis sageli huvilise jäägitult kaasa haarab.
LEO LUKS (1976) on lõpetanud Tallinna 60. Keskkool (1995) ja Tartu Ülikooli filosoofia erialal, filosoofiamagister (2002). Ta on Eesti Maaülikooli filosoofialektor ja Tartu Herbert Masingu Kooli filosoofiaõpetaja, ühtlasi Eesti filosoofiaolümpiaadi peakorraldaja.
