You are here

Noored keemikud ei vedanud alt ka Ankaras

Rahvusvaheline keemiaolümpiaad

43. rahvusvaheline keemiaolümpiaad peeti juulikuus Ankaras. Osavõtjaid oli seitsmekümnest riigist 269, lisaks veel mõned vaatleja staatuses olevad maad. Meil läks järjekordselt väga hästi: üks hõbe ja kolm pronksi räägivad ise enda eest.

Olümpiaadi korraldas Lähis-Ida tehnikaülikool. Türgi keemiateaduse ja -hariduse tase on tugevalt tõusuteel ja see väljendus ka olümpiaadi ülesannete sisukuses ning temaatika aktuaalsuses. Traditsiooniliselt oli Türgi korralduskomitee saatnud käesoleva aasta alguses välja ettevalmistusülesanded. Meie võistkond jõudis kõik need ilusasti läbi töötada, mille eest võlgneme tänu Tartu ülikooli keemia instituudi õppejõududele, teaduritele ja tudengitele.

Nagu alati – Hiina ülemvõim

Võistlusele esitatud ülesannete tase ei olnud küll eriti keeruline, kuid maht väga suur. Kokku tuli õpilastel kahe päeva jooksul korraldada kolm mahukat eksperimenti ning lahendada kaheksa kompleksülesannet. Mõlema vooru jaoks anti aega viis tundi.

Eksperimendi käigus tuli tiitrimise meetodite abil analüüsida magneesiumkloriidi ja naatriumkloriidi segu koostist. Teine ülesanne oli seotud moodsa vesiniku energeetikaga ja selle käigus oli vaja määrata ammoniaak-boraan kompleksi katalüütilise hüdrolüüsi tulemusel moodustunud vesiniku hulk ja tekkekiirus. Kolmas ülesanne oli üsna mahukas ja keeruline, mille käigus pidid õpilased sünteesima ravimite tegemisel kasutatava katalüsaatori ligandi ja eraldama kromatograafiliselt selle isomeerid. Kõik need tööd eeldasid päris head eksperimendioskust. Nii õnnestus ühel osavõtajal Tšehhi Vabariigist Franta Petrousil saavutada eksperimendist isegi maksimaalsed nelikümmend punkti.

Teooriavoorus tuli lahendada ülesandeid kasvuhoonegaaside tekke kineetikast, ammoniaagi kui tõsiselt arvestatava alternatiivkütuse põlemise energeetikast, kütuselementidest, kõrge energiaga lämmastikühendite reaktsioonidest, kulla rafineerimisest, suhkrute bioloogiliselt aktiivsete süsinikanaloogide sünteesist ning väga moodsa ja levinud nn click-reaktsiooni rakendamisest käeliste ühendite sünteesis. Ainsana suutis lahendada kõik ülesanded veatult Hiina Rahvavabariigi õpilane Xie Jiaxin.

Väga häid tulemusi saavutasid eeskätt need, kes oskasid lisaks keemiale ka aega ratsionaalselt kasutada. Nii oli kuldmedali saavutamiseks tarvis koguda vähemalt üheksakümmend protsenti maksimaalsest punktide arvust. Hõbemedalid anti nendele, kes said vähemalt 77 protsenti võimalikest punktidest ja pronksmedalid neile, kelle punktisaak ulatus 58 protsendini. Esikoht kuulus Gong Zongpingile Hiina Rahvavabariigist.

Pikk pink

Eesti võistkond valiti välja Balti keemiaolümpiaadi tulemuste põhjal ning sinna kuulusid Julia Tšeglakova (Tallinna Humanitaargümnaasium, õpetaja Tatjana Knjagitskaja), Taivo Pungas (Tallinna Reaalkool, Martin Saar), Eva-Lotta Käsper (Hugo Treffneri Gümnaasium, Eha Paabo) ja Katrina Sepp (Miina Härma Gümnaasium, Erkki Tempel). Julia sai 79,27 punktiga hõbemedali, Taivo, Katrina ja Eva-Lotta vastavalt  73,31, 68,06 ja 61,49 punktiga pronksmedali. 

Eesti keemiaolümpiaadi võistkonna selle aasta „pink oli päris pikk”. Oma tulemuste põhjal vabariiklikus voorus oleksid sinna potentsiaalselt võinud kuuluda ka Tallinna Reaalkooli poisid Jaan Toots (õpetaja Andrus Kangro) ja Erik Tamre (õpetaja Martin Saar), kes otsustasid siiski teisiti ja said vastavalt rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil ja rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil hõbemedali. Märkimisväärne on ka Ankaras pronksmedali saanud Eva-Lotta Käsperi rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil võidetud kuldmedal ja absoluutne teine koht. Selliseid mitmel olümpiaadil osalevaid talente on meil Eestis veel teisigi. Mõnede puhul oleksid ühel või äärmisel juhul kahel olümpiaadil osalemise korral tulemused ilmselt paremad, kuid andekatel õpilastel peab olema ka endal võimalus otsustada, mis alal oma võimeid proovile panna.

43. keemiaolümpiaad Ankaras oli väga hästi korraldatud, lisaks pingelistele võistluspäevadele ja intensiivsele žürii tööle pakuti nii õpilastele kui ka mentoritele huvitavaid kultuurielamusi: ekskursioonid Cappadociasse ja Instanbuli ning mitmetesse muuseumidesse. Järgmisel aastal kohtutakse Washingtonis USA-s, kus korraldajaks on Marylandi ülikool.

 

UNO MÄEORG (1950) on Tartu Ülikooli keemia instituudi dotsent, tegelenud orgaanilise sünteesi ja looduslike ühendite uurimisega ning materjaliteadusega, keemiakandidaat. RKO peamentor  ja keemiaolümpiaadi žürii esimees.

VLADISLAV IVANIŠTŠEV (1984) on lõpetanud kuldmedaliga Tallinna 53. Keskkooli 2003 ja Tartu Ülikooli keemiamagistri kraadiga 2008. Praegu on ülikooli keemiadoktorant. On võitnud rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil hõbemedali (2002) ja esimese Eesti õpilasena ka kuldmedali (2003). Praegu on ta  rahvusvahelise keemiaolümpiaadi võistkonna mentor ja keemiaolümpiaadi žürii liige. Tartu Ülikooli teaduskoolis hoolitseb noorte keemikute järelkasvu eest.

Ilmume ka e-ajakirjana: