You are here

Maateadus mudapealinnas

Eesti geograafiaolümpiaad

 

Mai algul peeti Haapsalu Gümnaasiumis geograafiaolümpiaadi lõppvoor. Võistlus oli mitmetahuline nagu enamjaolt varemgi.

Olümpiaad avati kuulsust kogunud gümnaasiumi enda muusikateatri etendusega „Kinni läe'te teie" Haapsalu kultuurimajas.

Traditsioonilise ülesehitusega olümpiaadil vastati kõigepealt kirjalikult. Lisaks tavapärastele teadmistele kontrolliti õpilaste teadlikkust maailmaasjus küsimustega, mis puudutasid näiteks üleujutusi, Jaapani maavärinat ning Estlinki kaableid. Sel aastal tuli praktilise ülesandena tunda ka kivimeid ning taimi. Huvitaval kombel tunti araukaariat isegi paremini kui fosforiiti.

Gümnaasiumis moodustas osa kirjalikust tööst arvutivoor Moodle'i keskkonnas, mis korraldati Haapsalu kolledžis. Osa arvutivoorust toimus tavalise testina, kus pakuti ette valikvastused ning pidi leidma sobivad paarid. Teises osas tuli ülesannetele vastused leida internetist, mis eeldas näiteks Maa-ameti geoportaali kaardirakenduse tundmist.

Samal ajal kui õpilased oma teadmisi kirjalikult proovile panid, said õpetajad teadmisi täiendada: Anne Laius koolitas pedagooge digitaalsete andmekogujate kasutamisel uurimuslikus õppes.

Kõikide vanuserühmade õpilastele korraldati maastikuvõistlus ja nad käisid tutvumas Haapsalu linnaga.

Maastikuvõistlus kontrollis põhiteadmisi asukoha, põhjasuuna, asimuudi ja mõõtkava määramisel, lisaks esitati mitmesuguseid muid keskkonna vaatlemise oskust testivaid küsimusi ning lasti määrata hinnanguliselt mõne objekti kõrgus ja kaugus, nõlva kaldenurk ja rändrahnu ümbermõõt. Maastikuvõistlusel oli kontrollaeg, küsimusi lahendati kindlates punktides, mis tuli üles leida ning läbida ette antud järjekorras.

Haapsalus ei saa üle ega ümber veest: kuidas kõigub merevee tase ja toimub veevahetus Väikese viigi ning mere vahel, kuidas võinuks viik kakssada aastat tagasi välja näha, jne? Olümpiaadi toimumine linnakeskkonnas laseb arendada ka neid oskusi, mida tüüpiliselt geograafiale omaseks ei peeta: linnakeskuse kujunemine, muutunud asustus võrreldes vanadelt fotodelt nähtuga, uue funktsiooni leidmine raudteejaamale ning uue kergliiklustee aluse pinnavormi kindlakstegemine.

Ekskursioonil Haapsalu kohta kuuldu ning teadmised Läänemaast pandi proovile väikesel viktoriinil. Küsimused puudutasid näiteks Sutlepa mere teket, Läänemaa taastuvenergia liike, õige Haapsalu salli saamislugu ja tuntud raamatuillustraatorit Ilon Wiklandi.

Õpetajate koolitus, ekskursioon ning ühiskaardistamine toimus tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektile „Teaduspäevad parimatele noorgeograafidele ja nende juhendajatele, 2011".

Varasemalt on rahvusvaheliste geograafiaolümpiaadide vaheaastal toimunud Baltimaade mõõduvõtmine. Viimasel kohtumisel Taiwanil Taipeis otsustati, et rahvusvahelisi võistlusi hakatakse alates 2012. aasta võistlusest Saksamaal Kölnis läbi viima igal aastal. Seega on otsustatud loobuda Baltimaade mängudest. Tänavu osaletakse siiski 24.-27. augustini Tšehhis Brnos ja Jedovnices peetaval Kesk-Euroopa olümpiaadil, mis toimub ka viimast korda. Võistkonda kuuluvad gümnasistide neli paremat: Erik Tamre, Anu Ainsaar ja Ralf Ahi Tallinna Reaalkoolist ning Anu-Liis Laar Hugo Treffneri Gümnaasiumist.

9. klassi paremad olid Uku-Kaspar Uustalu (Tallinna Reaalkool), Kristiine Aluvee (Otepää Gümnaasium) ja Thorny Valk (Mart Reiniku Gümnaasium). 8. klasside arvestuses võitsid Karl Jõeste (Tallinna Reaalkool) ja Magnus Kaldjärv (Saaremaa Ühisgümnaasium) ning 7. klasside osas Kerdo Kristjan Tamm ja Kadri-Ann Valdur (mõlemad Tallinna Reaalkool).

 

LOE VEEL

Kokkuvõte ja tulemused Eesti geograafiaolümpiaadi veebilehel.

 

ANU PRINTSMANN on lõpetanud Tartu Ülikooli 2002. aastal bakalaureusekraadiga geoinformaatikas ja kartograafias ning 2003 magistrikraadiga inimgeograafias. Praegu maastiku-uuringute teadur Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuses. Eesti Geograafia Seltsi juhatuse liige.
Ilmume ka e-ajakirjana: