You are here

Kosmoseteadlased seadsid sihte

Alates septembrist 2010 on Eesti koos Ungari, Poola ja Sloveeniaga üks neljast Euroopa Kosmoseagentuuriga koopereeruvast riigist.

Kosmosest saadav info ja kosmoserakendused side, transpordi, keskkonna, julgeoleku ja muudes valdkondades on meie igapäevase elu lahutamatu osa. Kosmosetehnika projekteerimine ja ehitamine nõuab uusi teadmisi ja innovatiivseid lahendusi. Kosmos - olgu siis Maa-lähedane maailmaruum või kogu hiiglaslik universum - inspireerib noori huvituma maailmast ja selle uurimisest ehk siis andma loodusteadlastena ja inseneridena oma osa uute teadmiste loomisse. Seega hakkame järjest rohkem harjuma mõttega, et Eesti on kosmoseriik.

Selline oleks hästi lühidalt taust ja sissejuhatus seminarile, mille korraldas Tartu observatoorium 9. veebruaril Tartus, veel lõplikult valmimata AHHAA keskuses. Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projekti EstSpacE (Eesti kosmoseuuringute ja -tehnoloogia võimekuse avamine partnerluse kaudu tipptasemel Euroopa teadusasutustega) lõppemisel oli paras aeg arutada kosmoseuuringute perspektiive Eestis ja eriti muidugi Tartu observatooriumis, mis on läbi aegade olnud meie peamine kosmoseteaduse keskus. Seminar kujunes laia kandepinnaga ürituseks, kus osales üle saja teadlase, ettevõtja ja ametniku.

Seminari võib jagada kolme ossa. Esimeses tutvustasid projekti EstSpacE rahvusvahelise nõuandva kogu liikmed oma teadusharu hetkeseisu ja perspektiive: Bernard Pinty ESA Maa-vaatluste keskusest ja Euroopa Ühisuuringute Keskusest peatus kosmoserakendustel maakasutuse uurimisel, Roland Doerffer Hamburgi ülikooli uurimiskeskusest GKSS demonstreeris uusi meetodeid vee kaugseires, Danielle de Staerke Prantsuse Kosmoseuuringute Keskusest CNES andis ülevaate kosmose rollist noorte õpetamisel, Timo Prusti Euroopa Kosmoseagentuuri satelliidi Gaia peateadlane kõneles astronoomiliste uuringute kavadest ning Pekka Janhunen Soome meteoroloogiainstituudist rääkis uudsest elektrilise päikesepurje kontseptsioonist. Meie oma kosmoloog, vastne akadeemik Enn Saar andis ülevaate kosmoloogilisest maailmapildist ja satelliitide abist selle kujundamisel.

Seminari teine osa peeti eestikeelsena ning see tutvustas ajakirjanikele ja üldsuse esindajatele Tartu observatooriumi kosmoseuuringute prioriteete aastateks 2011-2015. Kokkulangevus sellega, mida esimesel sessioonil kõnelnud väljapaistvad teadlased pidasid oma valdkonna kõige huvitavamateks ja pakilisemateks teadusprobleemideks, oli ilmselge. Eks projekti EstSpacE üks eesmärke oligi, et koostöös Euroopa juhtivate teadusasutustega kujundaks Tartu observatoorium välja uurimissuunad, mis on teaduse seisukohalt aktuaalsed ning vastavad ka ühiskonna ootustele ja vajadustele. EstSpacE'i juhtinud Anu Reinartist on aga vahepeal saanud observatooriumi direktor, kelle eestvedamisel valmis ka neid teadusprioriteete tutvustav trükis ja kes juhtis selle esitlust.

Tartu observatooriumi prioriteedid jagunevad kolme valdkonda: astronoomia, Maa kaugseire ja kosmosetehnoloogia. Kui esimesed kaks on meil aastakümneid olnud traditsioonilised, siis kosmosetehnoloogia olukorda võiks nimetada uueks alguseks. Pärast paarikümneaastast vaheaega leidub meil taas huvi, võimalusi ja inimesi, et koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga, Tartu ülikooliga, Soome meteoroloogiainstituudiga ja teiste partneritega osaleda uudsete lahenduste väljatöötamises nii kosmosesse lennutatavate aparaatide kui maapealsete tugistruktuuride jaoks. Olgu meil ükskõik kui head teoreetilised teadmised, ühiskond ootab siiski ka praktilisemaid rakendusi, mida Tartu observatooriumi puhul suudavad anda eeskätt kaugseire ja kosmosetehnoloogiaga tegelejad. Astronoomia oma 200-aastase ajalooga ja tuntud saavutustega jääb aga meie teaduse lipulaevaks, mis aitab lähedast ja kaugemat kosmost paremini mõista. Nii jäi kõlama seminari kokkuvõte, millele eelnenud kolmandal sessioonil käsitleti kosmoseuuringute väljundit ühiskonda. Esinesid Madis Võõras Ettevõtluse Arendamise Sihtasustusest, mille tiiva all töötab Eesti  kosmosebüroo, ning meie oma noored teadlased Tiina Liimets ja Urmas Kvell.

Kuigi teadustöö tulemusi ei saa viieks aastaks ega muuks tähtajaks täpselt ennustada, on selline tulevikku vaatamine ning oma positsiooni mõtestamine Eesti ja Euroopa taustal vahel vajalik. Seda kinnitasid mitmed kuluaarivestlustest kuuldud kiitvad hinnangud seminari kordamineku kohta. Eesti on juba piisavalt rikas ja teadlik riik, et vaadata ka oma ninaesisest kõrgemale - kosmosesse.

 

Laurits Leedjärv on Tartu Observatooriumi vanemteadur

 

 


 

Ilmume ka e-ajakirjana: