Astronoom Tõnu Viik kirjutab artiklis eksoplaneetidest, kuidas hiljuti levis kulutulena teade, et ühe Kaalude tähtkujus asuva tähe ümber tiirleb ilmselt Maa-sarnane planeet, kus võiks leiduda vett. Kus aga on vett, võiks ju olla ka elu, arvame me hetkel. Ja kui juba on tõstatatud oletus, et kusagil võiks olla elu, siis kerkivad loomulikult kohe spekulatsioonid, kas too elu võiks olla arukas. Tõnu Viigi sõnul on see igal juhul taas sütitanud vahepeal vaibuma hakanud huvi eksoplaneetide vastu. Eurooplaste, sealhulgas eestlastegi egole võiks mõjuda hästi, kui teadvustame, et kõnealune avastus tehti Tšiilis paiknevas La Silla Observatooriumis, mis on üks kolmest Atacama kõrbesse rajatud Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO) vaatlusjaamast. Ameeriklaste NASA poolt üllitatud universumiuudiste kõrval on just Euroopa Lõunaobservatooriumi omad need, millest pakub ülevaateid ka peaaegu iga Horisont, samuti nagu teateid Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) saavutustest. Eesti astronoomide sidemeid 1962. aastast tegutseva Euroopa Lõunaobservatooriumiga ja võimalust ESO-ga liituda iseloomustab Tartu Observatooriumi direktor ja Eesti kosmosepoliitika töögrupi aseesimees Laurits Leedjärv siiski niimoodi: “ESO on muidugi selline organisatsioon, mille poole vist kõik Euroopa astronoomid teatud igatsusega vaatavad. Teisalt tundub ta veel elitaarsem kui ESA. ESO-s on praegu ainult 12 liikmesriiki, 13. saab tõenäoliselt varsti olema Tšehhi esimese Ida-Euroopa riigina. Aga ka nemad on kurtnud üle jõu käiva sisseastumismaksu üle. Nii et anname endale aru, et ESO liikmeks saamine on Eestile veel natuke liiga vara. Meie astronoomid katsuvad praegu veidi rohkem kanda kinnitada Kanaari saartel, kus asuvaid teleskoope nimetatakse vahel ühisnimega Euroopa Põhjaobservatooriumiks. Nii et ESO on silmapiiril unistusena …” Ent juunis kinnitas Eesti ikkagi oma ambitsioone kosmose-asjus ning sõlmis koostöölepingu Euroopa Kosmoseagentuuriga. Võrdväärse partnerina ESA praeguse 17 täisliikme (Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani) ja 4 koopereerunud riigi (Poola, Rumeenia, Ungari, Tšehhi) kõrvale jõudmiseks kulub Eestil küll veel mõni aeg. Eesti haardest maailma astronoomiateaduses räägib selles numbris ka kahe astronoomi, Izold Pustõlniku ja Fred Singeri intervjuuvestlus, milles keskseks teemaks hoopis kolmas astronoom – Ernst Öpik – ja tema Ameerika-aastad.
Veel oleks huvitav teada, et kui seal kaugel planeedil, mille nimeks hetkel Gliese 581c, tõepoolest elab arukas elu, siis kas ka sel elul seal on oma ego, kes vahel stressi käes vaevleb? Psühholoog Maria Teiverlaur on väitnud, et vähemasti inimese hea enesetunde säilitamiseks on loodus pakkunud lahenduse, mis on lausa geniaalne – ego kaitsemehhanismid. Samuti on Maria Teiverlaur rõhutanud, et tähelepanelik inimene leiab ümbritsevast rohkesti vastuolusid, mis võivad teda vihastada, aga ka muhelema ajada. Kui siis inimene oma loovas kujutluses suudab probleeme mänglevalt “kallutada”, “pillutada” või “painutada”, nii et need hakkavad talle koomilised tunduma, ongi ta end negatiivsest stressist päästnud. Igatahes pakub kirjutis ego kaitsemehhanismidest seekord Horisondi lugejale lausa praktilistki nõu, kuidas tõsta oma elukvaliteeti.
