Nii Eesti Päevaleht kui Eesti Geenikeskus on teatanud, et Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudis Eesti teadlaste osalusel avastatud valk kaitseb aju närvirakke ohtlike mürkide eest, mis ajus tekivad. Samast valgust loodetakse abi ka Parkinsoni tõve vastu.
Parkinsoni tõbe, nagu mitmeid muidki samalaadseid haigusi, ei suudeta täna veel ravida. Teada on üksnes asjaolu, et haigus kujuneb välja siis, kui ajus hakkavad surema dopamiini tootvad närvirakud - just dopamiini kaudu reguleerivad närvirakud liikumist kontrollivaid aju osi (parkinsonismi sümptomiteks on teatavasti lihaste jäikus, värinad, liikumise aeglus). Miks nii juhtub, seda veel põhjendada ei osata. Hetkel kasutatavad ravimid, mis aitavad suurendada dopamiini määra ajus või siis aktiveerivad dopamiini retseptoreid, üksnes kergendavad haiguse sümptomeid.
Kõnealune uus valk väidetavalt kaitseb dopamiini tootvaid rakke ohtlike toksiinide eest, mis ajus tekivad. Mart Saarma sõnul kaitseb ja hooldab avastatud valk - evolutsioonis kinnistunud dopamiini neurotroofiline faktor ehk CDNF - närvirakke, stimuleerib ja reguleerib nende eluspüsimist, mis ongi oluline näiteks Parkinsoni tõve ravimisel. CDNF-ist ilmus 5. juulil artikkel teadusajakirjas Nature, autorite seas on peale akadeemik Mart Saarma veel kaks eesti teadlast - Tõnis Timmusk ja Jaan-Olle Andressoo.
Töö on siiski alles algstaadiumis, kliiniliste katseteni Parkinsoni haigusega patsientidel läheb veel aega.
Mart Saarma pidas oma uurimisgrupi töödest ettekande "Närvirakkude ühendustest, elust ja surmast" detsembris Horisondi 40. aastapäeva puhul korraldatud teaduskonverentsil Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Ettekande teksti saab lugeda 2007. aasta esimesest Horisondist.
Allikad
2. Eesti Geenikeskus
