Vello Mässi kirjutis “Prohvet Joona Tallinna Vanasadamas” räägib allveearheoloogide päästekaevamistest, mis täiendasid meie teadmisi 18. sajandi sõjalaevadest ja laevaarheoloogiast,ent mille tulemusel uuritud vraki fragment kõigist pingutustest hoolimata ikkagi hävis.
Füüsikud Andi Hektor ja Kristjan Kannike jätkavad pealkirja all “Maailma suurim teadusaparaat” CERN-i rajatava Suure Hadronite Põrkuri tutvustamist.
Assürioloogid Peeter Espak jaVladimir Sazonov kirjeldavad artiklis “Võimuvõitlus muistses Lähis-Idas”, kuidas elati praeguse Iraagi territooriumil 4000 aastat tagasi.
Astronoom Tõnu Viik tutvustabartiklis “Kaugete tähtede planeedid” eksoplaneetide avastamislugu, peatudes ühtlasi intrigeerival teemal, kas mõnel neist võiks olla elu.
Horisondi intervjuu rubriik käsitleb sedakorda samuti astronoomia valdkonda, sisaldades kahe astronoomi,Tartu Observatooriumi vanemteaduri Izold Pustõlniku ja Marylandi Ülikooli professori Fred Singeri jutuajamist, mille teemaks kolmas astronoom Ernst Öpik ja tema Ameerika mandril oldud aeg.
Üksainus küsimus puudutab IV rahvusvahelist polaaraastat ja sellele vastab Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi vanemteadur Enn Kaup, kes osalenud seitsmes Antarktika ekspeditsioonis. Olümpiaadirubriigis on vaatluse all Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad,ülemaailmne informaatikaolümpiaad ja filosoofiaolümpiaad. Füüsik Tiit Sepp selgitab, kuidas töötab külmkapp. Rubriigis “Kosmosetehnika” väidab astronoom Tõnu Tuvikene, et “Kuu on jälle moes”.
Oma programme õpetab jätkuvalt tegema Ahto Truu. Auhinnaks on mälupulk. “Enigma” pakub suviseks peamurdmiseks polüminosid.
Horisondi koomiks tögab ettepanekut taastada Põhja-Ameerika 13 000 aasta tagune suurimetajate fauna. Ideest endastki pakub värske Horisont ülevaate, seda kommenteerib omalt poolt bioloog Tiit Maran.
Horisont
