ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) hiljuti koostatud raporti järgi võib juhtuda, et inimkond peab tulevikus hakkama saama ilma liitiumi, indiumi ja neodüümita. Seda juhul, kui oluliselt ei suurene nende metallide korduvkasutamine [1,2].
Liitium (Li) on perioodilisustabeli kolmas element, kõige kergem metall. 2009. aastal toodeti maailmas 18 000 tonni liitiumi [3], millest veerand kasutati liitiumakude valmistamiseks, 18% lisandina keraamilistes materjalides ja klaasis, 12% kõrget temperatuuri taluvate määrdeainete valmistamiseks, 7% farmaatsia- ja polümeeritööstuses, 6% jahutusseadmetes, 4% alumiiniumitootmises ja 28% muudes valdkondades [4]. Nõudlus liitiumi järele on viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud, seda ennekõike just liitium-ioonakude järjest kasvava populaarsuse tõttu. Ajakiri Forbes on isegi kirjutanud: „Kuna ühe auto-aku valmistamiseks kulub sada korda rohkem liitiumkarbonaati kui ühe arvutiaku valmistamiseks, võib roheline revolutsioon autotööstuses muuta liitiumi meie planeedi kõige strateegilisemaks tooraineks.“ [4]
Maailma suurimad liitiumivarud asuvad Lõuna-Ameerikas, peamisteks tarbijateks on aga Euroopa, USA, Hiina ja Jaapan [4].
Ükskõik, kas loed seda artiklit oma sülearvutiga, lauaarvuti õhukeselt vedelkristallekraanilt või nutitelefoni puutetundlikult ekraanilt, vaatad tegelikult tõtt paarisaja nanomeetri paksuse indiumi (In) sisaldava kilega. Nimelt on 10% tinalisandiga indiumoksiidil huvitav omadus: see on samaaegselt läbipaistev ja hea elektrijuht. Mõlemad omadused on vedelkristallekraanide (LCD) tööks hädavajalikud. 2006. aasta andmete kohaselt kasutati 70% maailmas toodetud indiumist just selliste õhukeste kilede valmistamiseks. Indiumitootmise teeb raskeks loodusliku indiumimaagi puudumine: tavaliselt leidub seda lisandina tsingimaakides [5]. 2006. aastal toodeti indiumit maailmas vaid veidi üle 1100 tonni.
Neodüüm (Nd) on tööstuslike laserite (Nd:YAG laserid) ja ülitugevate magnetite oluline koostisosa. Viimastel aastatel toimunud suured hüpped neodüümi maailmaturuhinnas on üks põhjus, miks Ameerika Ühendriikide termotuumaprojekti, Riikliku Süüterajatise (National Ignition Facility, NIF) ehitamise kulud plaanitust mitmeid kordi kõrgemaks osutusid: NIFi võimsates laserites kasutatakse ligi 130 tonni Nd-fosforklaasi [6]. Nd-magnetid leiavad oma heade omaduste tõttu kasutust paremates mikrofonides, kõlarites ja arvuti kõvaketastes. Sarnaselt liitiumiga võib ka neodüümipuudus anda valusa hoobi elektriautode laiemale levikule. Praegu kulub iga Toyota Priuse elektrimootori valmistamiseks umbes kilogramm neodüümi [7]. Arvestades, et Toyota plaanide kohaselt on 2011. aasta lõpuks maailma teedel umbes miljon Toyota hübriidautot [7], võib neodüümi hinnale ennustada edasist kiiret kasvu.
Ülevaatlik graafik metallide esinemuse kohta maailmas [8].
Allikad
-
Chemistry World, „Prepare to lose metals, says UN group“, 20. mai, 2010.
- United Nations Environment Programme, „Metal Stocks in Society, Scientific Synthesis“, mai, 2010.
- U.S. Geological Survey, “Mineral commodity summaries 2009” andmed Wikipedia artiklis “Lithium”, külastatud 5. sept. 2010.
-
U.S. Geological Survey, “Mineral commodity summaries 2009” andmed ettevõtte Li3 Energy kodulehelt, külastatud 5. sept. 2010.
- U.S. Geological Survey, “Mineral commodity 2007: Indium”, külastatud 6. sept. 2010.
- Lawrence Livermore National Laboratory, „How NIF works“, külastatud 6. sept. 2010.
- Infosys veebilogi „Neodymium: Toyota's pain and China's gain“, külastatud 6. sept, 2010.
- New Scientist „Earth's natural wealth: an audit“, 23. mai, 2007.
