1. September 2010 - 14:12 - Jaan Aru
Kuid seda teadsime me tähelepanu kohta juba varem – tähelepanu võimendab valikuliselt neid signaale, millele me tähelepanu pöörame. Uued teadmised tulid siis, kui autorid kombineerisid oma katset EEGga ja analüüsisid EEG-võngete faasi. Selgus, et seitsmehertsise võnke faas umbes 200 millisekundit enne eesmärkobjekti esitamist määras, kas eesmärkobjekti märgati või ei. Sarnast tulemust on autorid juba varem näidanud – see, kas katseisikud teadvustavad õrna eesmärkobjekti või ei, sõltub seitse korda sekundis võnkuvast ajuprotsessist (Busch jt, 2009). Kuna uue katse abil sai seda efekti uurida eraldi tähelepanuga ja tähelepanuta ruumipiirkondades, siis oli võimalik küsida, kas see perioodiline töötlus on seotud tähelepanuga. Just seda leitigi: seitse korda sekundis võnkuva protsessi faas määras eesmärkobjekti märkamist ainult sellel poolel, kuhu oli suunatud tähelepanu.
Need tulemused näitavad, et tähelepanu, mis on suunatud mingile objektile või ruumipiirkonnale, pole mitte püsiv ja pidevalt samalaadne, vaid perioodiline – tähelepanu taskulamp justkui vilguks umbes iga 140 millisekundi järel. Seega on tähelepanu suunamise ja mingil ruumipiirkonnal hoidmise aluseks rütmilised ajuprotsessid.
Tähelepanu aitab valikuliselt töödelda mingi ruumipiirkonna või objektiga seonduvat informatsiooni ja on seega tähtis fooritule muutuse märkamiseks liikluses, sõbra leidmiseks puupüsti täis baaris, õppejõu jälgimiseks loengusaalis jne. Tähelepanu hoidmine mingil objektil või ruumipiirkonnal (näiteks fooritule jälgimisel) tundub olev pidev protsess, kuid uuemad teadmised ajuteadusest näitavad, et tegelikult töötab tähelepanu ehk hoopis rütmiliselt. Kuna tähelepanu on tihti võrreldud taskulambiga, mis heidab pimedal pööningul valgust valikuliselt ühte ruumipiirkonda, siis võiks rütmiliselt töötavat tähelepanu ette kujutada nagu taskulampi, mille valgus muutub vahel eredamaks, vahel tuhmimaks.
Niko Busch ja Rufin VanRullen tegid kavala katse (Busch ja VanRullen, trükis). Katseisikute ülesanne oli märgata, kas arvutimonitoril esitati õhkõrn eesmärkobjekt või mitte. Eesmärkobjekt esitati kuueks millisekundiks kas paremal või vasakul pool fiksatsioonipunkti (millel katseisikud kogu aeg oma pilku hoidsid). Enne eesmärkobjekti ilmumist esitati fiksatsioonipunktis noolekesest eelosundaja, mis näitas katseisikule, kummale poole nad oma tähelepanu suunama peaksid. Tegelikult esitati eesmärkobjekte aga ka sellel poolel, kuhu katseisikute tähelepanu suunatud polnud. See võimaldas võrrelda, kas ühele poole suunatud tähelepanu aitab paremini märgata just sellel poolel esitatud eesmärkobjekte. Muidugi leidsidki nad, et sellel poolel, kuhu oli suunatud katseisikute tähelepanu, olid katseisikud eesmärkobjektide märkamises paremad.
Kuid seda teadsime me tähelepanu kohta juba varem – tähelepanu võimendab valikuliselt neid signaale, millele me tähelepanu pöörame. Uued teadmised tulid siis, kui autorid kombineerisid oma katset EEGga ja analüüsisid EEG-võngete faasi. Selgus, et seitsmehertsise võnke faas umbes 200 millisekundit enne eesmärkobjekti esitamist määras, kas eesmärkobjekti märgati või ei. Sarnast tulemust on autorid juba varem näidanud – see, kas katseisikud teadvustavad õrna eesmärkobjekti või ei, sõltub seitse korda sekundis võnkuvast ajuprotsessist (Busch jt, 2009). Kuna uue katse abil sai seda efekti uurida eraldi tähelepanuga ja tähelepanuta ruumipiirkondades, siis oli võimalik küsida, kas see perioodiline töötlus on seotud tähelepanuga. Just seda leitigi: seitse korda sekundis võnkuva protsessi faas määras eesmärkobjekti märkamist ainult sellel poolel, kuhu oli suunatud tähelepanu.
Need tulemused näitavad, et tähelepanu, mis on suunatud mingile objektile või ruumipiirkonnale, pole mitte püsiv ja pidevalt samalaadne, vaid perioodiline – tähelepanu taskulamp justkui vilguks umbes iga 140 millisekundi järel. Seega on tähelepanu suunamise ja mingil ruumipiirkonnal hoidmise aluseks rütmilised ajuprotsessid.
Allikad
- Busch, N. Jt (2009). The phase of ongoing EEG oscillations predicts visual perception. Journal of Neuroscience, 29, 7869-7876.
- Busch, N. Ja VanRullen, R. (trükis). Spontaneous EEG oscillations reveal periodic sampling of visual attention. Proceedings of the National Academy of Science USA.
Uudiste märksõnad:
