You are here

Uued tuuled hästitoimivas süsteemis

Eesti ja Balti keemiaolümpiaad

 

Järjekordne keemiaolümpiaaditsükkel on lõpusirgel, mistõttu on õige aeg teha vahekokkuvõtteid. Tänavused ettevalmistused, treeninglaagrid ja võistlused on toimunud üldjoontes samamoodi kui varasematel aastatel, sest hästi toimivat süsteemi pole mõistlik muuta. Siiski oli ka uusi momente, mis vajavad tutvustamist.

Sellel aastal käivitus internetipõhine Balti keemiavõistlus, mida korraldasid Bernardas Morkunas Leedust, Vladislav Ivaništšev Eestist ja Kaspars Veldre Lätist. Eesmärk on anda keemiast huvituvatele õpilastele täiendav võimalus oma võimeid proovida. Kuna võistlejatel on võimalik kasutada abimaterjale ja ka konsultante, olid koostatud ülesanded üsnagi ebastandardsed ja tase väga kõrge. Võistlusel osales 33 õpilast, neist 19 Eestist. Võitis Tallinna Õismäe Vene Lütseumi 12. klassi õpilane Gleb Široki, teine ja kolmas olid Vladimiras Oleinikovas Leedust ja Laura Avena Lätist.

Eesti keemiaolümpiaad

Vabariiklik voor peeti 12.-13. märtsini Tartus uues Chemicumis, mis oma suurepäraste tingimustega mõjutas kindlasti ka olümpiaadil osalejate enesetunnet ja tulemusi.

12. klassis saavutas esikoha Gleb Široki (Tallinna Õismäe Vene Lütseum, õpetaja Pelageja Ozerova) 87,95 punktiga. Glebile kuulus ka firma YOGA LLC eriauhind: reis Stockholmi Nobeli keemia- ja füüsikapreemia laureaatide presentatsioonile. Talle järgnesid Maksim Mišin (Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium, õpetaja Irina Zikina) ja Kristjan Eerik Kaseniit (Tallinna Reaalkool, õpetaja Andrus Kangro), kes kogusid vastavalt 85,5 ja 78,0 punkti.

11. klassis oli edukaim Kadi Liis Saar (Tallinna Reaalkool, õpetaja Andrus Kangro) 82,6 punktiga. Julia Tšeglakova (Tallinna Humanitaargümnaasium, õpetaja Tatjana Knagnitskaja) oli 77,1 punktiga teine ja Mihkel Ugandi (Nõo Reaalgümnaasium, õpetaja Aivar Vinne) 76,7 punktiga kolmas.

10. klassis võitis esikoha Eva-Lotta Käsper (Hugo Treffneri Gümnaasium, õpetaja Eha Paabo) 86,3 punktiga, teine oli Rene Lomp (Liivalaia Gümnaasium, õpetaja Aniita Palo) 83,7 punktiga ning kolmas Anu Ainsaar (Tallinna Reaalkool, õpetaja Martin Saar) 81,9 punktiga.

9. klassis kuulus esikoht Jaan Tootsile (Tallinna Tehnikagümnaasium, õpetaja Annika Pruul) 84,8 punktiga ning teine ja kolmas olid Sandra Schumann ja Jüri-Mikk Udam (mõlemad Tallinna Reaalkoolist, õpetaja Andrus Kangro) vastavalt 79,9 ja 78,4 punktiga.

9.-11. klasside üldvõitjatele kuulus eriauhind - AS Avita stipendium - ning parimatele eksperimendi teostajatele oli eriauhinnaks MTÜ Loodusajakirjalt ajakirja Horisont aastatellimus ning TBD Biodiscoverylt maal.

Keemiaolümpiaadi vabariiklikule voorule on tavaliselt kutsutud sadakond 9.-12. klassi õpilast. Kindlasti oleks parem, kui osavõtjate arv oleks suurem - eriti kasulik oleks kogemuste omandamiseks kaasa lüüa noorematel õpilastel. Ent võistlejate arvu määravad eelkõige rahalised vahendid. Sellel aastal katsetasime esmakordselt vabariikliku vooru teooriaülesannete lahendamist ka internetis, kus vastav lehekülg avati tund pärast tegeliku võistluse algust ning lahendamiseks oli aega sama palju kui tavavõistluselgi. Kuna osavõtjaid oli internetivõistlusel sel korral veel vähe, on hinnanguid raske anda, aga loodame netivõistlusega jätkata ka tulevikus, et veelgi rohkem keemiat populariseerida ja õpilasi motiveerida - edaspidi jagame ka auhindu.

Balti keemiaolümpiaad

Pärast vabariiklikku vooru kutsuti treeninglaagrisse 16 õpilast, kelle hulgast valiti valikvõistluse järel välja kuus Eesti võistkonna esindajat ja kaks individuaalvõistlejat Balti keemiaolümpiaadile, mis korraldati 16.-18. aprillini samuti Tartus.

Traditsiooniliselt oli iga osalejariik koostanud kaks ülesannet teoreetilise vooru jaoks. Teemad olid mitmekesised ja aktuaalsed: etanooli ja vesiniku kasutamine kütuseelemendis, komplekskatiooni süntees ja lagunemine vees, asümmeetriliste orgaaniliste molekulide süntees, metalli eraldamine looduses esinevatest kaadmiumi maakidest ja kaadmiumi ühendite keemia, tahked elektrolüüdid ning narkolepsia ravimi modafiniili tööstuslik süntees. Eksperimentaalvooru tööd valmistavad ette korraldajad. Seekord tuli õpilastel kompleksonomeetriliselt määrata lennukiehituses kasutatava sulami duralumiiniumi koostis ja sünteesida hüdrobensoiini. Balti olümpiaadi ülesannete raskus on üldiselt võrreldav ja mõnikord isegi ületab rahvusvahelise keemiaolümpiaadi probleemide keerukust. Seetõttu on tegemist väga hea ettevalmistusega rahvusvaheliseks jõukatsumiseks. Balti keemiaolümpiaadi esimesed kohad kuulusid Eesti esindajatele: Gleb Široki oli esimene ja Maksim Mišin teine. Kolmandaks tuli Roberts Bluķis Lätist.

Balti olümpiaadi tulemuste põhjal valiti Eesti võistkond rahvusvahelisele keemiaolümpiaadile, mis peetakse 19.-28. juulini Tokyos. Võistkonda kuuluvad Gleb Široki, Maksim Mišin, Ivan Jakovlev ja Kadi Liis Saar. Kadi Liis Saar, kes praegu õpib Inglismaal, osales ka sealsel keemiaolümpiaadil ning pälvis kuldsertifikaadi, paigutudes sellega Inglismaa üheksa protsendi parima keemiatundja õpilase hulka 2400st, mis on suurepärane saavutus.

Siinkohal täname sponsoreid: YOGA LLC, Eesti Gaas, Baltika Group, MTÜ Loodusajakiri, kirjastus Avita, TBD Biodiscovery, kellel on usku andekatesse õpilastesse ja nende tegemistesse ning kes näevad sponsorluses panust reaalteaduste arendamisse meie riigis. Suur tänu kuulub ka Tartu Ülikooli Keemia Instituudile, teaduskoolile ja žüriile, kelle toetusel ja kaasabil on olümpiaadide ettevalmistuse ja korralduse tase väga kõrge ja tulemuslik.

 

LOE VEEL

 

UNO MÄEORG (1950) on Tartu Ülikooli Keemia Instituudi dotsent, tegelenud orgaanilise sünteesi ja looduslike ühendite uurimisega ning materjaliteadusega, keemiakandidaat. 1995. aastast RKO mentor, üle-eelmisest aastast peamentor ja keemiaolümpiaadi žürii esimees.

JAAK NERUT (1980) on lõpetanud Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1998 ja Tartu Ülikooli keemia erialal cum laude 2002. Doktorikraadi kaitses 2007. Praegu Tartu Ülikooli Keemia Instituudi teadur. Vabariikliku keemiaolümpiaadi žürii liige.

 

Ilmume ka e-ajakirjana: