Vaatlused Subaru Teleskoobiga on lubanud näha spiraalgalaktika M81 ulatuslikku struktuuri, mis võib olla M81 halo. Seni on maapealsete teleskoopidega vaadeldud üksikuid tähti Linnutee ja Andromeeda galaktika halodes. M81 struktuuri ja Linnutee halo erinevus viitab erinevusele spiraalgalaktikate formeerumise ajaloos.
M81 on üks suuremaid galaktikaid M81 rühmas - 34 galaktikast koosnevas grupis, mis asub Suure Vankri tähtkuju suunas 11,7 miljoni valgusaasta kaugusel. Tänu oma lähedusele ja sarnasusele Linnuteega on M81 ideaalne laboratoorium, mille najal testida galaktikate tekkimise mudeleid.
Enimpooldatud mudel eeldab, et galaktikad moodustuvad ühtses gravitatsioonilises mõjuväljas tiirlevate väiksemate galaktikate liitumisel ja akretsioonil. Niisugune kaootiline kasv jätab massiivsete spiraalharude ümbrusesse tähtede halo - nagu näiteks meie Galaktikas. Kas M81-ga seotud avastused toetavad seda teooriat?
Subaru Teleskoobi 8,2meetrine suur valgust koguv peapeegel ning peafookuse kaamera ehk Suprime-Cami lai vaateväli on võimaldanud saada tõendeid tuhmi ulatusliku struktuuri kohta ümber M81 heleda optilise ketta. Tulemused ei võimalda siiski seda struktuuri halona klassifitseerida. Ehkki selle tähtede ruumiline jaotus meenutab Linnutee halo, erineb M81 „halo" meie Galaktika omast mitmes aspektis. Kõikide selle tähtede summaarse heleduse mõõtmine ning nende värvuse analüüs on viinud hinnanguni, et M81 „halo" on mitu korda heledam Galaktika halost ning sisaldab rohkem tähtede termotuumareaktsioonides läbi töötatud materjali - kaks korda enam metalset ainet (st elemente, mis on raskemad heeliumist) kui Linnutee halo.
Need erinevused tõstatavad mitmeid küsimusi. Kas ehk tuleks laiendada halo definitsiooni? Kuivõrd erineb M81 vastava struktuuri moodustumise ajalugu Linnutee galaktika halo omast? Kas need erinevused on tekkinud seetõttu, et M81 on minevikus „söönud ära" rohkem ja teist tüüpi väikeseid galaktikaid kui Galaktika? Sõltumata vastustest on kõnealune uurimus juba tõendanud, et väliselt sarnaste galaktikate välisstruktuurid on palju komplekssemad, kui astronoomid seni on arvanud.
VAATA PILTI
Allikas: subarutelescope.org
Uudise kirjutas Horisondi teadusblogi jaoks Jüri Ivask, TTÜ Geoloogia Instituudi teadur (www.gi.ee), astronoomiahuviliste ühenduse Ridamus (www.ridamus.ee) üks asutajatest.
