Viitina Loodushariduskeskus kutsub kõiki huvilisi 17. aprillil kella 11-ks Rõuge rahvamajja, et uurida lähemalt: kuidas kujuneb Eestimaa ja lähemalt Kagu-Eesti ilm; miks on meie väikese Eesti territooriumil niivõrd erinev ilmastik ja mis seda mõjutab; mis nähtus on atmosfääri tsirkulatsioon ja kuidas see on kliima muutuste peamine mõjutaja; millised on pilvede kümme põhiliiki ja kuidas need tekivad; kuidas arenevad äikesepilved ning tekivad välgud ja teised ohtlikud äikesenähud. Lisaks tuleb veel juttu ka päikesekiirgusest kui atmosfääri liikumapanevast jõust.
Sellest kõigest räägivad Tartu Ülikooli klimatoloogia professor, teaduste doktor Jaak Jaagus, Tartu Observatooriumi atmosfäärifüüsik, teaduste doktor Viivi Russak ja Tartu Ülikooli geograaf Sven-Erik Enno.
Sobiva ilma korral määratakse õues pilvede liike.
Ürituse lõpp on planeeritud kella kolmeks pealelõunal, lõunapausi ajal pakutakse hernesuppi.
Ilmapäev on osalejatele ILMA ehk tasuta.
Lisainfo ja registreerimine:
viitinalhk@viitinalhk.ee, www.viitinalhk.ee, tel: 50 76 214
kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud režiim. Kliima alla ei kuulu üksnes keskmised näitajad, vaid ka rekordid jt äärmused, mis on kliimat iseloomustavad näitajad. Teadus, mis tegeleb kliimaga, on klimatoloogia.
Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (World Meteorological Organization, WMO) järgi saab kliimast rääkida vaid siis, kui on olemas vähemalt 30 aasta ilmaandmed antud paiga kohta. Selline otsus tuleneb Gaussi normaaljaotusest.
pilv
Pilved on nähtavad aerosoolikogumid taevas. Tavaliselt koosnevad veepiisakestest või jääkristallidest, eriti sageli aga nende segust, mis on kondenseerunud sobivatel tingimustel. Seejuures hõljuvad pilved planeedi pinna läheduses. Astronoomias nimetatakse pilveks ka nähtavate aineosakeste massi, mis püsib koos tänu gravitatsioonile, nagu näiteks udukogu.
Pilved tekivad enamasti õhu adiabaatsel jahtumisel, st reeglina siis, kui õhk tõuseb, jahtub ja veeaur lõpuks kondenseerub, kuid tuntakse ka pilveliiki, mis tekib õhu vajumisel.
Pilved klassifitseeriti alles 19. sajandil (Luke Howard) ning tänapäeval jaotatakse need nelja klassi ja kümnesse põhiliiki. Pilveliike on tegelikult üle saja ning sagedane on üleminek ühest liigist teise.
Pilved on oluline kliimafaktor, mis põhjustab sademeid (nii vedelaid kui tahkeid), muudab temperatuurirežiimi vähem kõikuvaks jne, aga nende täpne klimatoloogiline mõju, eriti temperatuurile, pole siiski teada.
atmosfääri tsirkulatsioon
Õhuvoolud sõltuvad
õhurõhuerinevustest ehk üldisemalt tsirkulatsioonist.
Eesti ilmastikku kujundavad tsirkulatsioon ja õhumassid. Viimaste liikumisi
suunab tsirkulatsioon, mis on võrdlemisi püsiv õhuvool, mida põhjustavad
püsivad (püsiv tähendab päevi, nädalaid ja kuid kestev) õhurõhuerinevused. Need
erinevused sõltuvad Assoori maksimumist ja Islandi miinimumist. Seejuures
õhurõhuerinevused nimetatud süsteemi piires muutuvad (NAO).
Väga üldistes joontes on nii, et kui need erinevused on suured (NAO positiivne faas), siis valitseb läänevool, mis põhjustab suvel niiske ja vahel ka jaheda, kuid mitte alati, ning talvel sooja ja samuti niiske ilmastiku.
Kui õhurõhuerinevused on väikesed (NAO negatiivne faas), siis läänevool nõrgeneb ja suvel võib mõjule pääseda lõuna- või idavool, mis toob sooja või palavat , kuid talvel jällegi väga külma ilma (Siberi kõrgrõhkkond laieneb Euroopani).
