23. oktoobril avati Tartus Euroopa üks moodsamaid loodusteaduste õppe- ja teadushooneid - keskkonna- ja materjalianalüüsi teaduskeskus Chemicum. Hoonet olid avamas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning peaminister Andrus Ansip, jaanuaris külastas Chemicumi president Toomas Hendrik Ilves. Ja kuigi Tartu aasta teoks 2009 valiti lõpuks rahvusvahelise lennuliikluse taastamine Tartus, kandideeris sellele tiitlile ka Chemicum.
Tartu Ülikooli moodsaima hoone nime üks ristiisasid on Illar Leuhin. Miks just Chemicum? Kommenteerib ILLAR LEUHIN: „Juba 2009. aasta kevadel oli ülikooli uus keemiahoone praktiliselt valmis. Vähemasti väljastpoolt ja pealtnäha. Kogu suve käis aga suur ehitustöö hoone sisemuses. Kevadel kuulutati välja ka nimekonkurss, mille viimasele päevale ma peale sattusin ja oma ettepaneku esitasin. Võttes aluseks ülikooli olemasolevate uhkete hoonete nimetusi, olemas on ju Biomedicum, Economicum, Iuridicum ja Anatomicum, pakkusingi, et selle uue hoone nimetus võiks olla Chemicum. Igatahes esitasin seesuguse mõtte ning olin üpris veendunud, et ülejäänud tuhanded pakuvad sama.
Minu roll oli seejuures tühine, valik aga loogiline. Olen vana keemiahoonega kokku puutunud tudengieast peale - 1979. aastast. Toonasest ajast küll ei mäleta jutte uuest keemiahoonest. Kuid juba alates 1990. aastatest, mil räägiti, et Viljandi maantee otsale, tollal linnarahva köögiviljapõllule, planeeritakse rajada ülikoolilinnak, oli juttu ka uuest keemiahoonest. Keemikud on pidanud kaua aega tegutsema tööks sobimatutes tingimustes ning lahendust oodati kaua. Hoone planeeringul olevat viimane suisa viies versioon. Teistest suursuguseim idee oli olnud rajada see Karlovasse.
Tegelikult ei ole uus maja läbinisti keemiahoone. Selles jagavad ruume keemia instituudi kõrval veel spordibioloogia ja füsioteraapia instituut, spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut, ökoloogia ja maateaduse instituut ning psühholoogia instituut. Ehkki keemikute ruumid on mõistetavalt kõige keerukama sisseseadega. Hoone avamisel kõneldi isegi, et uus maja on koguni keerukaim viimasel kümnel aastal Euroopas sisustatud teadusasutustest. Selles paiknev keskkonna- ja materjalianalüüsi teaduskeskus on valminud Euroopa Regionaalarengu Fondi toel, hoone ja sisustuse kogumaksumus on aga üle poole miljardi krooni.
Uues keemiahoones on üle 12 000 ruutmeetri üldkasulikku pinda, millel muu hulgas paikneb ka neli suurt auditooriumi, tipptasemel teaduslaborid, teadustöötajate kabinetid, õppelaborid, õppejõudude kabinetid ja erialaraamatukogud. Kokku on majas 278 innovaatilist töökohta, neist 146 teadlastele ja õppejõududele ning 132 doktorantidele. Erinevalt vanast majast on Chemicumis õpperuumid teaduslaboritest ja kabinettidest selgelt eraldatud. Kõik need asuvad kompaktselt esimesel korrusel. Avaras fuajees paikneb garderoob, sekretariaat ja ka kohvik.
Hoone avamisel viibinud teadusprorektor Kristjan Haller ja dekaan Peeter Burk rääkisid maailma absoluutsel tipptasemel hoonest peamiselt keemikute nüüdisajastatud töökohtade võtmes. Kuid nad viitasid ka sellele, et seni ainuke Tartu Ülikooliga seotud Nobeli preemia saaja Wilhelm Ostwaldi näol pärineb just keemia valdkonnast.
Chemicumis on täiesti ainulaadseid seadmeid, seda lisaks võimsaimatele tõmbekappidele ning koht-tõmbetorudele, mille all töötades saab ka kõige hirmsamini haisvaid katseid korraldada, ilma et hoone tervikuna vanale majale iseloomuliku siseatmosfääri saavutaks. Nii töötab hoones näiteks ka 14 miljonit krooni maksev kaheosaline massispektromeeter, mille abil on võimalik identifitseerida mis tahes aineid isegi nende väga väikeste koguste korral. Osa selle seadme unikaalseid detaile on valmistatud spetsiaalselt Tartu Ülikooli eritellimusel ja on terves maailmas ainulaadsed.
Chemicumis on mitmeid põnevaid tubasid, millest kõnekamad on paksuseinaline maa-alune muust maailmast isoleeritud ruum. Seal paikneva arvuti ekraanilt on võimalus uurida aine sisestruktuuri lausa aatomi täpsusega. Või siis ülipuhta ja praktiliselt tolmuvaba õhuga ruum, kus mõõdetakse raskmetallide sisaldust inimese veres. Materjalianalüüsi laboris aga on võimalik määrata väga suure hulga ainete koostis, samuti nende molekulaarne struktuur. Energeetika laboris tegeletakse igapäevaselt paremate ja senitundmatute materjalide otsimisega kütuseelemendi ehitamiseks ning jätkatakse superkondensaatorite täiustamist. Mõistagi tehakse tihedat koostööd mitmete välismaiste suurfirmadega.
Keemia instituudi juures tegutsevas katsekojas aga kalibreeritakse mitmesuguseid mõõteseadmeid ja töötatakse välja kõikvõimalikke metoodikaid, näiteks jääkide ja saasteainete määramiseks mullas, toidus või bioloogilistes materjalides."
