Inimese, aga ka kõigi ülejäänud elusorganismide jaoks on ümbritseval keskkonnal tähendus, selgitab tehisintellekti probleemidega tegelev Toomas Kirt. Ent tähendus ei tulene niivõrd meid ümbritsevate asjade või nähtuste endi olemusest, vaid tähenduse tekkeks on vaja pigem kellegi subjektiivset vaadet ja seost selle asja või nähtusega. Seega sõltub just subjektist, st ikkagi igast konkreetsest inimesest, kas termotuumareaktori ehitamine, Eesti autonduse ja autospordi algusajad, geoloogiateaduse areng akadeemik Dimitri Kaljo pilgu läbi vaadatuna, muljed Iguaçu joastikult, suhted kolmnurgas ühiskond-arhiiv-ajaloolane ja muud märtsikuu Horisondi teemad tema jaoks tähendust omavad ja ajakirja lugema kutsuvad.
Veebruar on Eestis ilmselgelt erilise tähendusega kuu. Peame oma riigi sünnipäeva ja sünnipäevalaps jagab tunnustust: presidendi institutsiooni läbi teenetemärke, muu hulgas ka teadlastele, ning valitsuse vahendusel mitmesuguseid preemiaid, muu hulgas teaduspreemiaid. Neil sündmustel on ka Horisondi jaoks märkimisväärne tähendus. Tänavu seda enam, et president on tunnustanud riikliku teenetemärgiga ka üht Horisondi tegijat - meie kolleegi, kauaaegset reaalteaduste toimetajat Rein Veskimäed.
Rein liitus Horisondi tegijatega 1967. aasta 16. jaanuaril, niisiis jookseb tema teaduse populariseerija karjääris juba viies aastakümme. Kõik need aastad on Reinu toimetada olnud just too keerulisemaks peetav osa teadusest ehk reaalteadused. Ajakirja tegemise kõrvalt on tal jätkunud energiat koostada ja toimetada veel ka teadust populariseerivaid raamatuid, millest tuntuim on ehk Universumi-sari: 1997. aastal ilmus kogumik „Universum", 2003 koostöös Jaak Lõhmusega „Universumi mikromaailm", 2004 koostöös Heldur Nestori ja Anto Raukasega „Maa Universumis" ja 2005 koos Uno Veismanniga „Universum valguses ja vihmas". Eesti Teaduste Akadeemia konkursikomisjon tunnistas „Universumi" 1998. aastal ja „Universumi mikromaailma" 2004. aastal Eesti parimaks populaarteaduslikuks raamatuks.
Intervjueerides selle numbri jaoks möödunud aastal elutööpreemiaga tunnustatud geoloogi Dimitri Kaljot, on Rein küsinud, millist talle osutatud tunnustust või preemiat akadeemik kõige enam hindab. Uurisime siis meiegi omakorda kolleegilt, mida ta mõtles, kui sai teada, et president on tema töid ja tegemisi teaduse populariseerijana tunnustanud teenetemärgiga.
Saime Reinult vastuseks niisugused mõtted: „Eks seda, et vist siis mingid teened on, kui arvestada, et olen koos Horisondiga teadust populariseerinud juba 43 aastat.
Meeldis, et president märkas Horisonti, see on kogu Horisondi orden. Kelle rinda see ehib, selle otsustas praegu ilmselt minu pikem staaž ajakirja toimetuses.
Suuresti on see austusavaldus ka mitmesaja Eesti teadlase teene. Nendeta poleks meie ajakirja ega ka tunnustust leidnud Universumi-raamatuid, mida oleme koos kokku pannud.
Tore on, et president Toomas Hendrik Ilves, kes on mitmel korral öelnud, et reaalteadusteta ei saa olla riiki, leiab, et neid teadusi on vaja ka populariseerida ja seda tegevust hinnata.
Olen liigutatud, kui mõni noorem teadusemees on öelnud, et just Horisondi mõjul on nii mõnedki kunagised koolipoisid saanud tegijateks teaduses. Seda väidet kohtasin ka õnnitlustes ordeni puhul."
Aplodeerime kolleegile!
Peatoimetaja Kärt Jänes-Kapp ja kogu Horisondi pere
23. veebruaril, kui president Toomas Hendrik Ilves Eesti Panga Iseseisvussaalis 2010. aasta riiklikud aumärgid pidulikult kätte andis, võttis oma tunnustuse - Valgetähe V klassi teenetemärgi - vastu ka Horisondi reaalteaduste toimetaja Rein Veskimäe. Foto: Toomas Volmer
geoloogia
Geoloogia on teadus, mis käsitleb Maa koostist, ehitust ja arengut.
Ajalooline geoloogia hõlmab paleogeograafiat, elustiku arengut ehk paleontoloogiat, kliimamuutusi ehk paleoklimatoloogiat jms.
Dünaamiline geoloogia hõlmab kivimeid uurivat petroloogiat ja mineraale uurivat mineraloogiat ning tegeleb planeedi siseehituse ja selle pinda kujundavate protsesside uurimisega.
Geoloogia on ka oluline rakendusteadus: hüdrogeoloogia uurib põhjavee teket, koostist ja liikumist, ehitusgeoloogia pinnase sobivust ehitiste rajamiseks, maavaraõpetus maardlate teket, koostist ja geoloogilist ehitust jms.
Lisainfo: TTÜ Geoloogia Instituudi koduleht
