Astronoomiahuviliste ühendus Ridamus tuletab meelde, et ehkki Marsi vastasseis oli 29. jaanuaril ja Maale lähim moment 27. jaanuaril - kaht planeeti lahutas siis 99,33 miljonit kilomeetrit - muutub õhtune Marsi vaatlusaeg järjest paremaks: kogu veebruarikuu on Punane planeet küllaltki suure heleduse ja läbimõõduga ning vaadeldav kõrgel taevas, kus atmosfääri segav mõju on väikesem.
Veebiajakirjas Vaatleja selgitab Taavi Tuvikene, et Marsi vastasseisud toimuvad iga 26 kuu ehk kahe aasta ja kahe kuu tagant, kui Maa jõuab ümber Päikese tiireldes Marsile ringiga järele ja möödub sellest. Maalt vaadates on näha, kuidas tähtede suhtes tavapäraselt ida poole liikuv Marss jääb seisma, liigub seejärel ligi kolm kuud vastassuunas, jääb uuesti seisma ning hakkab siis jälle ida suunas liikuma.
2003. aastal, kui leidis aset Marsi suur vastasseis, kirjutas Horisondis sel teemal astronoom Mihkel Jõeveer pealkirja all "Augustis Marsi suur vastasseis! Ei mingit katastroofi!".
Astronoomiaajakirja Sky & Telescope veebilehelt (Mars: Which Side Is Visible?) leiab huviline ka interaktiivse Marsi kaardi.
LOE VEEL
Marss
Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis oma punaka värvitooni tõttu on saanud nime Rooma sõjajumala järgi. Marss on mõõtmetelt ligikaudu kaks korda väiksem kui Maa ning tiirleb ümber Päikese poolteist korda kaugemal kui Maa.
Lisainfo: Mihkel Jõeveeru sari "Marsi maastikud": Kaugvaade (Horisont 1/2002); Globaalne reljeef (2/2002); Meteoriidikraatrid (3/2002); Hiidkraatrid ehk basseinid (4/2002); Vee tunnusmärgid (5/2002); Päikesesüsteemi suurimad kanjonid (6/2002); Päikesesüsteemi suurimad vulkaanid (1/2003); Polaarmütsid (2/2003).
planeet
Planeet on taevakeha, mis- on orbiidil ümber Päikese või muu tähe,
- omab piisavat massi, ületamaks jäiga keha jõud nii, et saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju,
- on puhastanud oma orbiidi ümbruse.
