Nime poolest laululinnud, eluviisilt pigem röövlid. Nõnda võiks lühidalt iseloomustada õgijaid, kelle Eesti Ornitoloogiaühing on valinud n-ö tänavuse aasta linnuks. 2010. aasta lind on järjekorranumbrilt juba 16. ning tegelikult on neid sedapuhku siis isegi kaks: punaselg-õgija ja hallõgija.
Õgijad on meie looduse tavalised asukad, punaselg-õgija vanalinde elab meil pesitsusajal umbes samapalju kui Tartus elanikke, samasuvised pojad peale selle. Ometi ei suuda need huvitava nime ja elukommetega linnud tuntuse poolest võistelda eelkäijate kodukaku ega tedrega. Projekti "Aasta lind 2010" juht Tarmo Valker kirjutab jaanuari Eesti Looduses, et mõlemad meie õgijaliigid jahivad putukate kõrval ka närilisi ja sisalikke, mõnikord koguni linde. Õgijate nokk on tugev nagu kullil. Rahvasuu ongi hallõgijat kutsunud tihasekulliks. Tihaseid sööb hallõgija meelsasti, nagu ka teisi väiksemaid linde. Enamasti on neid siiski raske tabada ning linnu põhitoiduks on seetõttu närilised. Veel kuuluvad hallõgija menüüsse roomajad ja suuremad putukad. Kirjanduses leidub isegi andmeid, et hallõgija saagiks on langenud nirk. Paljudes loodusesõprades on ahhaa- või mis-nüüd-elamusi tekitanud tänavuste aasta lindude omapärane komme koguda suuremaid saakloomi teravate okste otsa varuks.
Tänavune aasta toob kaasa ka Eesti looduskaitse 100 aasta juubeli, mida Eesti Loodus kavatseb tähistada kogu 2010. aasta jooksul. Alustuseks teeb ajakiri metsandusloolase Toivo Meikari juhtimisel ekskursiooni Naissaarele, mille looduskaitse ajalugu ulatub lausa 1297. aastasse.
ÜRO elurikkuse aastast inspireerituna hoitakse, nagu ikka, silmad lahti kodumaa elurikkuse suhtes, alates äsja leitud 400 miljoni aasta vanusest vetika-aardest Kalana killustikukarjääris ja lõpetades maailma nutikaima linnuliigi - ronga - imekspandavalt rikkaliku käitumismustriga.
Loodusvaatluste kõrval ei saa üle ega ümber sisekaemustest: teist numbrit järjest käsitletakse põhjalikult gripiviirusi ja nende levikut.
Veel lahatakse ajakirjas Kopenhaageni kliimakonverentsi läbikukkumise tagamaid, kuulatakse vanarahva jutte möödunud aasta linnust kodukakust ning seatakse sammud üle Eesti lõunapiiri, matkates Zemgalest Leedu Biržai karstialadeni välja.
