Rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad
Nagu eelmistelgi aastatel, esines Eesti võistkond edukalt ka 20. rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil Jaapanis Tsukubas: võideti hõbe- ja pronksmedal. Pärast võistlust uudistati nädal aega Jaapanit ja tutvuti selle kauge maa vaatamisväärsustega.
2009. aasta oli rahvusvahelise bioloogiaolümpiaadi jaoks väike juubeliaasta, sest täitus kaks aastakümmet esimesest rahvusvahelisest bioloogiaolümpiaadist. Algsest Tšehhoslovakkia ja Poola bioloogiahuviliste kooliõpilaste omavahelisest jõukatsumisest on bioloogiaolümpiaad kasvanud rohkem kui pooltsada maad hõlmavaks suurürituseks, kus 1998. aastast osalevad ka Eesti õpilased.
Tsukuba teaduskeskuses
Seekord peeti olümpiaad Tōkyōst kolmveerandtunnise rongisõidu kaugusel Kantō regioonis Ibaraki prefektuuris paiknevas Tsukuba teaduslinnas, kus üksteiselt võtsid mõõtu 56 riigi 221 õpilast. Praegu on Tsukuba ja sealne ülikool Jaapani üks olulisemaid teaduskeskusi, kuhu väidetavalt liigub pool riigi aastasest teadusrahast.
Olümpiaadi avatseremoonial austasid osavõtjaid prints Akishino ja tema abikaasa Kawashima. Prints Akishino kohalviibimine polnud sugugi juhuslik, sest eluteadused on teda huvitanud noorusest saadik ning bioloogiat on ta lisaks kohustuslikele juuraõpingutele tudeerinud nii Gakushini Ülikoolis Jaapanis kui ka Oxfordi Ülikoolis Inglismaal. 1996. aastal kaitses prints Akishino doktorikraadi džunglilindude molekulaarse fülogeneesi teemal.
Olümpiaadi korraldus sarnanes eelnevatel aastatel nähtuga. Esmalt pandi õpilaste teadmised ja käteosavus proovile praktiliste töödega. Võistlejad mõõtsid kartulist eraldatud ensüümi, happelise fosfataasi, aktiivsust, lahkasid siidiliblika röövikuid ja uurisid nende siseorganite ehitust. Nad analüüsisid äädikakärbeste valget silmavärvust põhjustava mutatsiooni pärandumist ja eraldasid kromatograafiliselt silmavärvuse pigmente. Samuti uuriti ühe pärmiliigi rakutsüklit. Iga töö jaoks oli aega poolteist kuni kaks tundi, mis nii mahukate ülesannete puhul oli suhteliselt lühike aeg. Lisaks faktiteadmistele testiti tööde käigus ka õpilaste käelisi oskusi, katse planeerimist ja töövõtete korrektsust.
Pärast päevast puhkust, mil külastati Tsukuba teadusasutusi, järgnes teooriavoor. Seal analüüsiti näiteks taimegeneetikute mudelorganismi hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) tundmatu geeni funktsiooni taime embrüogeneesis, määrati kahe mesilasliigi tantsunumbrite kestuse järgi toidu kaugus tarust ja otsustati, milline oleks teoreetiliselt kõige tõhusam ravim Alzheimeri tõve vastu. Tuli vastata ka küsimustele HI-viiruse rakku tungimise mehhanismide kohta. Need on vaid mõned näited ligi sajast teooriavooru ülesandest trükimahuga 120 lehekülge.
Eesti noormeeste edu
Eesti meeskond oli sel aastal tõepoolest nime vääriline - võistkonnas olid ainult poisid: Mark Gimbutas Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassist, sama kooli 11. klassi õpilane Madis Hurt ja 10. klassi õpilane Uku-Laur Tali ning Pärnu Koidula Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Eero Vaher. Kõik võistlejad valiti välja Eesti bioloogiaolümpiaadi vabariiklikule voorule järgnenud valikvõistlusel 2009. aasta kevadel. Tartus korraldatud treeninglaagrites lihvisid nende teadmisi ja praktilisi oskusi Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppejõud. Jaapanis olid võistlejatega kaasas Eesti bioloogiaolümpiaadi žürii esimees Sulev Kuuse ning liikmed Maarja Soomann ja Kalle Kipper.
Žürii tööst suurema osa moodustas ülesannete tõlkimine. Seda seetõttu, et nii praktiliste tööde kui teooriavooru materjalid ja küsimused koostatakse inglise keeles ning need tuleb rahvuslikel žüriidel oma õpilaste tarvis emakeelde tõlkida. Aega selleks on vähem kui ööpäev. Valutava pea ja punaste silmadega panime sel aastal näiteks teooriaosa küsimuste eestikeelse versiooni ümbrikusse alles hommikul kell 6, olles tööga alustanud eelmise päeva ennelõunal.
Eesti õpilased osalesid olümpiaadil igati edukalt. Mark Gimbutas pälvis hõbemedali, tulles 221 õpilase hulgas 49. kohale, pronksi tõi koju Uku-Laur Tali. Esikoht läks Singapuri, teine auhind Ameerika Ühendriikidesse ja kolmas taas Singapuri. Eesti lähinaabritest oli parim Venemaa võistkond, mis pälvis nii kuld-, hõbe- kui ka pronksmedali. Kaks hõbemedalit võitis Leedu ja ühe Rootsi. Soome õpilased said neli pronksmedalit, Läti, Leedu ja Rootsi samuti kaks pronksi.
Suur tänu Tartu Ülikooli Teaduskoolile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile, kelle toetusel meie gümnasiste rahvusvaheliseks jõukatsumiseks koolitati.
Pärast olümpiaadi lõppu ei asunud Eesti võistkond kohe koduteele, vaid tutvus nädala jagu Jaapaniga. Üsna pikalt viibisime Jaapani endises pealinnas Kyōtos, külastasime veel vanemat pealinna Narat, suurejoonelist Himeji lossi ja väikest linnakest Hikkonet, kus ööbisime rohkem kui sajandivanuses Jaapani maavõõrastemajas ryokan'is budakujude ja draakonifiguuride valvsa pilgu all. Reisi eelviimasel päeval käisime Jaapani pühal mäel Fujil, kus õpilased žüriiliikmed kaugele selja taha jätsid ning ööpimeduses otse mäetippu põrutasid.
Et selline reisimine võimalik oli, selle eest täname sponsoreid firmadest OÜ InBio ja AS Quantum.
Järgmine rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad peetakse 2010. aasta juulis Lõuna-Koreas. Ka järgnevad kaks jõukatsumist korraldatakse Aasias - 2011. aastal Taiwanil ja 2012. aastal Singapuris. Tagasi Euroopas ollakse 2013, siis juba Vana Maailma südames - Šveitsis.
KALLE KIPPER (1981) on Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi molekulaarbioloogia õppetooli doktorant ja sama õppetooli erakorraline teadur, Eesti bioloogiaolümpiaadi žürii liige 2005. aastast. Tegeleb valgu biosünteesi mehhanismide uurimisega bakteriaalsetes ribosoomides.
MAARJA SOOMANN (1989) on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna teise kursuse tudeng. Esindanud Eestit rahvusvahelistel bioloogiaolümpiaadidel 2006 Rio Cuartos (Argentina) ja 2007 Saskatoonis (Kanada). Kanadas tuli Maarja parimale eestlaste seni saavutatud kohale üldises pingereas, olles 23. Hetkel tegeleb õppimise kõrvalt aktiivselt neuroteadusega.
SULEV KUUSE (1962) on Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi vivaariumi juhataja, Eesti bioloogiaolümpiaadi žürii esimees. Tegeleb arengubioloogia, rakubioloogia ja transgeneesi probleemidega.
