Eestikeelset vaba võrguentsüklopeediat on aktiivselt kirjutatud viimased viis aastat ja selle ajaga on jõutud rohkem kui 70 000 artiklini. Seda on enam, kui on kavandatud entsüklopeediasse, mida parasjagu üllitab Tea kirjastus. Vikipeedia kasutamise ja usaldatavuse kohta on avaldatud nii- ja naasugust arvamust. Mida arvavad Vikipeedia hetkeseisust tegijad ise?
Vastab eestikeelse Vikipeedia administraator ja
Tartu Ülikooli geenitehnoloogia üliõpilane
IVO KRUUSAMÄGI
Kuula samal teemal:
Toomas Jüriado intervjuu Ivo Kruusamäega
raadio KUKU 28. jaanuari saates LOODUSAJAKIRI
Esimese Vikipeediaga, st entsüklopeediaga, mida saab muuta igaüks, alustati 2001 ja see oli ingliskeelne. Eestikeelne sai alguse aasta hiljem ning selle loomise taga seisis üks prantslasest estofiil. Esimesed eestlased liitusid 2003. Algus oli muidugi konarlik, aga asi hakkas vaikselt liikuma. Kui mina juunis 2006 Vikipeedia tegemisse lülitusin, sisaldus selles umbes 20 000 artiklit. Õppisin tollal alles 11. klassis ja olin tegelikult mingis mõttes vandaal ega mõistnud, kuidas Vikipeedia süsteem õigupoolest toimib. Huvi oli aga tärganud ja poolteist aasta hiljem valiti mind üheks Vikipeedia administraatoriks.
Eestikeelsel Vikipeedial on hetkel üldse 31 administraatorit, mis aga ei tähenda, et kõik nad kogu aeg usinasti tegutsevad - need on inimesed, kes kunagi on selle staatuse saanud. Vikipeedia on vabatahtlik projekt ja igaüks teeb, palju jõuab, ning tegutseb, kaua tahtmist jagub. Lõppkokkuvõttes on administraator muidugi üsna tavaline Vikipeedia kasutaja, kellel on üksnes natuke rohkem õigusi, näiteks võim lehekülgi kustutada või neid kaitsta. Kui see oleks lubatud kõigile, siis võtaks vandalism kohe võimust ja veebientsüklopeediast asja ei saaks. Eestikeelses Vikipeedias on vandalism tegelikult siiski harv nähtus, pigem on see probleem näiteks ingliskeelses versioonis.
Pole kahtlust, et Vikipeediast on nüüdseks kujunenud oluline infoallikas. Ka Google'i otsingumootor pakub tihti otsisõnale esimese vastena just Vikipeedia artiklit. Ent Vikipeediat peab oskama kasutada. Näiteks võiks tutvust teha artikli päises pesitsevate mallidega, sest neid ei lisata sinna ilmaasjata. Kui päisest vaatab vastu „sisu vaidlustatud", „esitatud kustutamiseks" või muud sarnast, tasub teritada kriitikameelt. Mall „vajab keelelist toimetamist" seevastu ei tähenda, et artikli sisus kindlasti mõni viga peituks - võib-olla puudub üksnes paar koma. Tähelepanu väärivad ka aruteluleheküljed, mis on kohati oluliselt pikemad kui artikkel ise, ning artikli ajalugu, kust saab välja lugeda, kes on autor(id), millised vandalismiaktid on toimunud, kas viimane versioon on kõige puhtam, kus peituvad kitsaskohad. Tõsi, ingliskeelses Vikipeedias on artikli ajalugu puhtalt vandalismi tõttu sageli nii pikk, et sealt enam taolist infot eriti hõlpsalt kätte ei saa.
Et süsteemi mõista, tasub hakata Vikipeedia tegijaks-kasutajaks. Selleks ei saa kedagi sundida, aga soovitan proovida. Eestikeelsesse Vikipeediasse lisandub päevas umbes 30-35 artiklit, millest rõhuva enamiku on kirjutanud registreeritud kasutajad. Lisanduv on tavaliselt küll üsna lühike, aga see on Vikipeediale tüüpiline. Ka üldine tendents on selline, et kõigepealt kasvab pigem artiklite arv ja alles siis alustab võidukäiku sisu. Kas või seepärast, et tihti on inimesel lihtsam muuta juba loodud artiklit või seal kirjavigu parandada. Ehkki alustaminegi on äärmiselt lihtne protsess. Teades, kuidas süsteem töötab, kujuneb usaldus ja oskus hinnata usaldusväärsust. Muide - me valime eestikeelses Vikipeedias häid, aga mitte eeskujulikke artikleid, sest eeldame vaikimisi, et alati saab paremini.
Isiklikult osalen Vikipeedia tegemisel seepärast, et pean seda äärmiselt kasulikuks projektiks ning vajalikuks eesti keele püsimajäämisel. Maakeelne Vikipeedia loob ju ideaalsed võimalused emakeelse info kokkukogumiseks, Eesti-alase info levitamiseks ning kõige selle kättesaadavamaks muutmiseks. Ei pea hankima erialakirjandust või tingimata oskama inglise keelt, et mingi konkreetse teema kohta infot saada. Ning kel pole kodus internetti ja arvutit, võib minna raamatukokku või internetipunkti. Muidugi ei taha ma väita, et eestikeelne Vikipeedia peaks olema ainus infoallikas. Lisaks eestikeelsele artiklile saab sama infot edasi kontrollida nii inglise, saksa, prantsuse, vene kui ka teistest Vikipeediatest, kui vaid võõrkeelte oskus lubab, ning artiklites on toodud viited, kasutatud allikad, soovituslik kirjandus ja välislingid. Tutvuge ka nendega.
Paljud inimesed, sealhulgas õpilased ja üliõpilased, kasutavad tänapäeval Vikipeediat nagunii, mistõttu oleks mõttekas neile näidata, kuidas veebientsüklopeedia enda heaks tööle panna. Siia on hea lisada, et Kesk-Rootsi Ülikoolis alustati 2009. aasta sügisest mahuka Vikipeedia-alase kursusega. Miks mitte teha sama meiegi ülikoolides? Ka Eesti vikipedistid on alati nõus Vikipeedia teemal loenguid pidama.
Vahel tuntakse huvi annetuste lingi kohta ja küsitakse, mis selle rahaga tehakse. Annetusi kogub Wikimedia Foundation ehk Vikimeedia Sihtasutus, mis haldab kõiki vikipeediaid, vikisõnastikke jm vikitarkvaral põhinevaid ettevõtmisi. Palgalisi töötajaid on sihtasutuses ainult 30 ligi. Arvestatavad summad kuluvad tehnikale ja tarkvara arendamisele. Ent vikitarkvaragi saavad kõik vabalt kasutada, st igaüks võib selle najal kas või oma isikliku või siis ettevõtte-sisese Vikipeedia püsti panna. Kui võtta ainult tekstiosa, siis eestikeelne Vikipeedia mahuks väga edukalt ka kõige tavalisema koduarvuti kõvakettale. Suurt ressurssi nõuab eeskätt tohutu päringute arv.
Eesti vikipedistidel on plaanis lähemal ajal organiseeruda ja luua juriidiline keha, mille abil oleks lihtsam kas või võistlusi korraldada. Näiteks on koostöös Norra saatkonnaga juba toimunud Norra-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus, mille auhinnaks oli reis kahele Norrasse. Suutsime kokku loendada 768 artiklit, mida võistlus puudutas - osa neist täiesti uued, ülejäänud täiendatud-parandatud. Täna võin kinnitada, et kui keegi otsib eesti keeles infot Norra kohta, on omakeelne Vikipeedia selleks hea koht. Aastavahetusel lõppes nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise võistlus, kavandamisel on IT- ja geoloogia-teemaline konkurss.
Kahtlemata on mis tahes keelsete Vikipeediate artiklite arv aastast aastasse kasvanud ning kuigi ingliskeelne versioon on vaieldamatult suurim, on väiksemad eri keelte versioonid hakanud mahtu koguma ning suurimale järele rebima. Nõnda kahaneb järjest ingliskeelse Vikipeedia osakaal, mis hetkel annab veel viiendiku kõigist artiklitest. Ei ole midagi häbeneda ka eestikeelsel Vikipeedial, mis on praegu suuruselt lugupidamist väärival 36. kohal ja kuigi leedu keeles on artikleid enam, siis näiteks lätikeelne Vikipeedia on meist ammu silmnähtavalt maha jäänud. Aga ei tasu unustada võrukeelset Vikipeediatki.
LOE VEEL
