Ilma- ja kliimateemalisi loenguid kuulama

Loengusari on mõeldud laiale kuulajaskonnale: oodatud on kõik, kes tahavad ümbritsevast keskkonnast rohkem teada. On ju atmosfäär keskkond, mis ümbritseb meid iga päev, ja see on ka põhjuseks, miks ilm puudutab meid kõiki.

Loenguid algavad  23., 24. ja 26. novembril Tartus Tähe 4 õppehoones ruumis 170 kell 18.00.

Loengusarjas astuvad üles oma ala asjatundjad, kes räägivad:

  • mida huvitavat võib ilm pakkuda, kas ja milline on ühe või teise ilmanähtuse tähtsus tulevase ilma seisukohalt (mõni näpunäide, kuidas ise ilma ennustada või ette aimata);
  • mida ilmaprognoos endast kujutab ja mida tuleks selle juures arvestada;
  • mida kujutab endast kliima, millised on sellega seotud väärarvamused ning kas ja kuidas on kliima Eestis muutunud;
  • mis on äike, kuidas seda uuritakse ning palju muud, vaata täpsemalt kavas.

Loomulikult saab ka küsimusi esitada. Olemas on tee- ja kohvilaud küpsistega.


Kohtumiseni loenguõhtutel,
Jüri Kamenik

kliima

Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud režiim. Kliima alla ei kuulu üksnes keskmised näitajad, vaid ka rekordid jt äärmused, mis on kliimat iseloomustavad näitajad. Teadus, mis tegeleb kliimaga, on klimatoloogia.

Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (World Meteorological Organization, WMO) järgi saab kliimast rääkida vaid siis, kui on olemas vähemalt 30 aasta ilmaandmed antud paiga kohta. Selline otsus tuleneb Gaussi normaaljaotusest.


Sõnumi postitas teadusblogisse Horisondi toimetus.