Meie esivanematele pakkus karusnahkne kasukas talvel sooja, siis tänaseks on karusnahk taandunud põhiliselt kaunistuse rolli. Karusnahaäri köögipool teeb siiski muret ja seda mitmel põhjusel. Kõigepealt ei lase farminaha odavus kaubaks teha meie metsades liigrohkeid kährikuid, rebaseid ja kopraid. Teiseks räägitakse üha enam kasvandusloomade julmast kohtlemisest ja parkimistööstuse keskkonnavaenulikkusest. Novembrikuu Eesti Loodusest saab karusnahateemal lugeda nii poolt- kui vastukirjutisi.
Veel on Eesti
Looduse novembrinumbris põhjalikuma vaatluse all Läänemere kalandus, kirjutatakse Vanamõisast kui põlevkivitööstuse hällist, otsitakse Peipsi
põhjast Piirissaare kunagist rannajoont, okasmetsadest limakoorikuid ja
Ararati mäelt Friedrich Parroti jälgi. Lugeda saab ka rahvasuu pajatusi aasta
puu sarapuu kohta.
Oma tegemisi ja maailmapilti tutvustab teenekas looduse vahendaja Rein Kuresoo, talle sekundeerib teine sama ala korüfee Urmas Tartes, kelle talvine kohtumine hooghänna-nimelise pisimutukaga on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse.
