Juuresolevat fotot vaadates kerkib kohe küsimus - mis tekitas kahe valliga löögibasseini teise, sisemise ringvalli. Päris kindlalt ei oska seda öelda keegi. Ebahariliku moodustise läbimõõt on 160 kilomeetrit ning fotole jäi see automaatkosmosejaama MESSENGER möödalennul Päikesesüsteemi kõige sisemisest planeedist 29. septembril.
Kahe- ja mitmekordse valliga löögibasseinid on küll haruldased, ent neid on sattunud ka Marsist, Veenusest, Maast ja Kuust tehtud fotodele. Merkuuril endal on mitu „kaksikut": hiigelsuur Calorise bassein, Rembrandti bassein ja Raditladi bassein.
Enamiku suuri tsirkulaarseid moodustisi planeetidel ja nende kaaslastel on algselt põhjustanud tugevajõuline kokkupõrge üksiku asteroidi- või komeedifragmendiga. On siiski ülimalt ebatõenäoline, et teine kokkupõrge toimuks täpselt esimese keskpunktis. Seetõttu arvatakse, et topeltringi teke on seotud kokkupõrkele järgneva laavavooluga löögikraatri sisemuses. Võimalik, et sisemine ringvall tekkib kokkupõrkel sulanud ja voolama hakanud pinnasematerjalist. Fotol nähtava topeltringvalli niisugust tekkemehhanismi näib tõendavat asjaolu, et löögibasseini keskosa on palju siledama pinnaga kui ringvallidevaheline ala.
Kosmosejaama MESSENGER septembrikuine möödalend Merkuurist oli juba kolmas ja peaks andma jaamale gravitatsioonilise impulsi asumaks 2011. aastal Merkuuri orbiidile. Möödalennul pildistati niisuguseid Merkuuri piirkondi, millest varem pildid puudusid. Nüüd on planeedist fotodele jäädvustatud juba üle 90 protsendi.
nasa.gov põhjal Jüri Ivask
