NASA automaatjaam Mars Reconnaissance Orbiter tuvastas külmunud vee Marsi pinnase all planeedi keskmistel laiuskraadidel. Vaatlustulemused saadi orbiidilt, vaadeldes värskelt tekkinud meteoriidikraatreid.
Orbitaaljaama tööd jälgivad teadlased leidsid, et hele jää paljastub viies uues kraatris. Kraatrid sügavusega 0,5-2,5 meetrit puuduvad varasematel kujutistel samadest piirkondadest. Heledad laigud tumenesid esialgsetele vaatlustele järgnevatel nädalatel, sest värskelt paljandunud jää sublimeerus hõredasse Marsi atmosfääri. Ühe kraatri valge laik osutus aga küllalt suureks, et teha orbiidilt spektromeetrilisi vaatlusi ja saada kinnitus - tegemist on tõesti külmunud veega.
Avastus näitab, et Marsi pinnase all on veejääd ka poolel maal põhjapoolusest ekvaatorini, st madalamatel laiuskraadidel, kui seni arvatud. Uurimisgruppi kuulunud Shane Byrne Arizona Ülikoolist on arvanud, et see jää on relikt palju niiskemast kliimast, mis oli Marsil võimalik üksnes mõned tuhanded aastad tagasi.
Tavaliselt edastatakse nädala jooksul Maale üle 200 foto Marsi pinnast kogupindalaga, mis on võrreldav näiteks Californiaga. Teadlased uurivad igat üksikut kujutist, leides vahel tumedaid laike - tolmusel pinnal moodustunud väikeseid kraatreid. Varasemate fotodega võrdlemisel tehakse kindlaks, kas moodustised on värsked. Niimoodi on leitud juba üle 100 värske impaktsündmuse, mis enamasti asuvad ekvaatori lähedal.
Värsketes kraatrites paljandunud jää viib mõttele, et oleks 1970. aastatel Marsil töötanud Viking 2 maandur kaevanud 10 cm võrra sügavama augu, oleks see võinud juba siis Marsi pinna alt jää avastada.
nasa.gov põhjal Jüri Ivask
