Selles numbris Ülo Lumiste

Lugemiselamus? Küllap see „Postipapa ..." on. Vist seepärast, et selles on juttu Vändras sirgunud lihtsa päritoluga mehest, kes oma elutööga pani aluse eestlusele, kuid kelle tegevusele on viimasel ajal liiga vähe tähelepanu pööratud. Oli periood, mil talle heideti ette vähest vene-sõbralikkust ja liigset saksa-sõbralikkust. Vastandina Carl Robert Jakobsonile, kellest sai elu lõpu poole samuti Vändra kandi mees. Nüüd on see aeg möödas.

Malle Salupere analüüsib neid küsimusi oma raamatu esimese osa alguses. Seejärel avaldab ta uuesti Jannseni tütre Lydia Koidula (Michelsoni) koostatud isa eluloo huvipakkuva käsitluse, kus on kirjeldatud ka Koidula enda kaasalöömist isa kui Eesti ajakirjanduse rajaja tegevuses.

Vändra kui paikkonna iseärasusi Johann Voldemar Jannseni ja tema suguvõsa kujunemise ajal käsitletakse raamatus pealkirja all: Vändra metsades „vanal heal Rootsi ajal".

Huvipakkuv on noore Jannseni saksakeelsete ja praegu kirjandusmuuseumis säilitatavate päevaraamatute tutvustus ning eestikeelsete tõlgete osaline esitamine. Nende pidamist alustas Jannsen Vändras ja jätkas Pärnus.

Pärnus sai Jannsenist koolmeister ja Perno Postimehe toimetaja, kes lehe esimeses numbris pöördub maarahva poole värsivormis tervitusega, mis algab uudselt: „Terre, armas Eesti rahvas". Muidugi jätkub Jannseni viljakas tegevus „Emajõe Ateenas ehk muusadelinnas": Vanemuise selts, esimene üldlaulupidu, Eesti Postimees jm. Paraku on kõrvale jäetud Jannseni teened Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi asutajana ja ajakirja Eesti Põllomees väljaandjana.

Raamat on rohkelt illustreeritud; pea kõik teadaolevad materjalid Jannseni kohta on leidnud siin esitamist. Tegemist on ainulaadse kokkuvõttega.