Rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad
Täpselt viiskümmend aastat tagasi korraldati Rumeenia pealinnas Bukarestis esimene rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad, mis oli üleüldse esimene rahvusvaheline aineolümpiaad. Tänavu juulis võõrustas aga Põhja-Saksamaa linn Bremen juba 50. rahvusvahelist matemaatikaolümpiaadi.Tähelepanelikul lugejal võib tekkida küsimus, miks olümpiaadi järjekorranumber pole 51? Põhjus on lihtne: 1980. aastal jäi see lihtsalt ära. Kui 1959. aastal osales noorte mõõduvõtul ainult seitse endise idabloki riiki, siis veel paar aastat tagasi seadsid sakslased endale eesmärgiks viia esmakordselt ajaloos osavõtvate maade arv sajani. Selle eesmärgi täitmisega tuldi edukalt toime: tänavu osales olümpiaadil rekordiliselt 565 õpilast 104 maalt. Matemaatikaolümpiaadil tohib iga maa välja panna kuni kuus võistlejat. Koos võistlejatega tuli olümpiaadile ka paarsada juhendajat ning lisaks sadakond vaatlejat. Ülesannete lahendamine kestis traditsiooniliselt kaks päeva, kummalgi neist lahendati nelja ja poole tunni jooksul kolm küllalt rasket ülesannet. Igaühe õige lahendus oli väärt seitset punkti.
Riigi ja rahva tähelepanu all
Lisaks võistlusele korraldati osalejatele mitmeid vaba aja üritusi ja ekskursioone. Neist kõige meeldejäävam oli Põhjameres asuva omapärase loodusega Wangerooge saare külastus.
Seoses matemaatikaolümpiaadi juubeliga oli tänavune programm tavalisest päeva võrra pikem - üks päev pühendati tervenisti ajaloolise sündmuse tähistamiseks. Sellega seoses peeti minikonverents, lisaks korraldajate kõnedele esines kuni pooletunniste loengutega kuus aukülalist, kelleks olid endised matemaatikolümpiaadist osavõtjad, kes jõudnud teaduskarjääris märkimisväärsete tulemusteni. Esinejad olid pärit Ungarist, Prantsusmaalt, Venemaalt, Ameerika Ühendriikidest ning Ühendkuningriigist. Kuuest aukülalisest kolm on Fieldsi medali laureaadid. Fieldsi medal on kõrgeim teaduslik tunnustus matemaatikas, selles valdkonnas teatavasti Nobeli preemiat välja ei anta.
50. rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad oli hästi märgatav Bremeni tänavapildis: mitmel pool võis kohata olümpiaadile pühendatuid postreid ja plakateid, linna peaväljak oli ümbritsetud suurte olümpiaadilippudega. Üritust kajastas ka meedia: näiteks tagasiteel Hamburgis metrooga sõites rääkis üks kohalik daam vaimustusega, kuidas ta nägi olümpiaadile pühendatud saadet televisioonis. Olümpiaadi avamisel esines videopöördumisega Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kes ise on nooruses osalenud Saksa matemaatikaolümpiaadi lõppvoorus. Lõpetamisel oli kohal Saksamaa haridusminister.
Napilt medalita
Eesti kuueliikmeline esindus selgus pärast 21.-22. aprillini Tartus peetud valikvõistlust. Matemaatikaolümpiaadile minejateks valiti selle võistluse kuus paremat. Nii pääsesid Saksamaale värsked vilistlased Hugo Treffneri Gümnaasiumist Kairi Kangro ja Heino Soo (õpetaja Ülle Hüva) ning Gustav Adolfi Gümnaasiumist Paavo Parmas (õpetaja Helgi Uudelepp), Pärnu Koidula Gümnaasiumi 11. klassi lõpetanud Rauno Siinmaa (õpetaja Arvo Press) ja Tallinna Reaalkooli 11. klassi lõpetanud Andre Tamm (õpetaja Helli Lõoke) ning 10. klassi lõpetanud Aleksandr Šved Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist (õpetaja Mihhail Gusev). Võistkonna juhendajad olid Tartu Ülikooli lektor Härmel Nestra ja äsja Tartu Ülikooli magistrantuuri lõpetanud Oleg Košik. Mais-juunis korraldati võistkonnale treeninglaagreid Tartus ja Mammaste tervisespordikeskuses.
Meie kõige suuremad lootused olid seotud Kairi ja Raunoga, kes osalesid niisugusel jõukatsumisel juba kolmandat korda. Nemad osutusidki meie parimateks, kogudes 13 punkti. Pronksmedalipiiriks kujunes 14 punkti, nii olid Kairi ja Rauno ühed esimesed medalita jääjad. Siiski teenisid nad ühe ülesande täislahenduse eest diplomi (Honourable Mention), nagu ka 10 punkti kogunud Andre.
Kahju oli Paavost, kes aasta jooksul tegi küllalt palju iseseisvat tööd ning tuli ka lõppvooru lõpuklassi võitjaks, kuid kelle võistlus Saksamaal ebaõnnestus täielikult. Võib-olla mängis oma rolli asjaolu, et tal puudus varasem sedalaadi kogemus.
Rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil kehtib reegel, et medal riputatakse kaela ülimalt pooltele osavõtjatest ning kuld-, hõbe- ja pronksmedalid jaotatakse ligikaudu suhtes 1:2:3. Huvitav on märkida, et rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil on medalite suhted samad, kuid medali saab seal 60 protsenti lahendajatest. Nii oleksime selle süsteemi puhul saanud selgi aastal kaks pronksmedalit, see „oleks" ei maksa tegelikkuses muidugi midagi. Loodame, et järgmistel aastatel saame taas rõõmustada medalite üle matemaatikas.
Medalite saajate hulgas paistsid silma õpilased Aasiast, sh Jaapanist, Hiinast, Lõuna- ja Põhja-Koreast, Vietnamist, aga ka Venemaalt ja Saksamaalt. Maksimaalse 42 punkti kogusid jaapanlane Makoto Soejima ja hiinlane Dongyi Wei. Punktiga jäi maha sakslanna Lisa Sauermann. Kuldmedali saajaid oli 49, see anti veel 32 punkti eest.
Mitteametlikus võistkondlikus arvestuses tegi traditsiooniliselt puhta töö Hiina 221 punktiga, teine oli Jaapan 212 ja kolmas Venemaa 203 punktiga. Järgnesid Korea vabariik, Korea rahvademokraatlik vabariik, USA ja Tai. Sel aastatuhandel on hiinlased vaid kaks korda pidanud tunnistama teiste riikide paremust - 2003. aastal said sellega hakkama bulgaarlased ning 2007. aastal venelased.
Järgmine rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad toimub järgmise aasta juulis Kasahstani pealinnas Astanas. 2011 ja 2012 on selle ürituse korraldajad vastavalt Holland ja Argentina.
Täname Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi, kelle jätkuval toetusel on andekatel õpilastel juba alates 1992. aastast olnud võimalus osaleda rahvusvahelistel olümpiaadidel.
LOE VEEL
Matemaatikaolümpiaadide veebilehel reisikirjade ja piltide sektsioonis on võimalik tutvuda IMO 2009 võistkonna reisipäevikuga.
OLEG KOŠIK (1985) on lõpetanud 2003. aastal kuldmedaliga Tallinna Tõnismäe Reaalkooli, 2006. aastal kiitusega Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe matemaatika erialal ning 2009. aastal kiitusega Tartu Ülikooli magistriõppe teoreetilise füüsika erialal. Aastatel 2002 ja 2003 osales rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil. Praegu Tartu Ülikooli matemaatika instituudi doktorant, Eesti matemaatika- ja füüsikaolümpiaadi žürii liige.
