54. koolinoorte füüsikaolümpiaadi lõppvoor korraldati 17. ja 18. märtsil Tartus. Võisteldi gümnaasiumi ja põhikooli vanuserühmas, kohale oli tulnud 57 gümnasisti ja 40 kaheksanda-üheksanda klassi õpilast. Tüdrukute esindatus oli paraku selline nagu harilikult, st kahetsusväärselt väike: kolm gümnasisti ja viis põhikooli õpilast. Viie tunni jooksul oli lahendamiseks kümme teooriaülesannet ning kaks eksperimentaalset probleemi, kusjuures punktisummas läks arvesse viis paremini lahendatud teooriaülesannet ja üks eksperiment.
Niisiis piisanuks võitmiseks vaid kuue kõige raskema (ja kõige rohkem punkte andva) ülesande veatust lahendamisest. See on siiski vaid teoreetiline konstruktsioon, sest ülesanded olid harjumuspäraselt rasked ja seepärast tasus kindlasti lahendada paar ülesannet rohkem, n-ö tagavaraks. Märkigem, et ülesanded pole füüsikaolümpiaadidel rasked mitte õpilaste hirmutamiseks või kiusamiseks, vaid seepärast, et žürii üritab pakkuda võimalikult huvitavaid ülesandeid, mis nt aitaksid seletada mingeid nähtusi igapäevaelust. Lihtsad ülesanded – variatsioonid kooliülesannete teemadel – on aga paratamatult igavapoolsed.
Absoluutvõitjaks tuli Uku Hämarik (vt ka tabelit), kes sai peaauhinna Tartu Ülikooli Füüsika Instituudilt. Põhikooli arvestuses oli parim Rauno Siinmaa. Eriauhinnad jagunesid järgmiselt. Eesti Füüsika Seltsi auhinna sai Stanislav Zavjalov; Hansapangalt oli viis eriauhinda. Saajateks Marek Jarkovoi, Priit Rinken, Ardi Loot (Hugo Treffneri Gümnaasium, 10. klass), Rauno Siinmaa ja Eero Vaher (Pärnu Vanalinna Põhikool, 8. klass). MTÜ Loodusajakiri eriauhinna sai Roland Matt ja Tuule Mall Kull. Parima eksperimentaatori auhinna väärilised olid Tanel Teinemaa (Tallinna Reaalkool, 11. klass) ja Holger Kruusla (Pärnu Koidula Gümnaasium, 12. klass).
Olümpiaadi statuudi kohaselt arvatakse üldvõitja, tänavu Uku Hämarik, automaatselt Eesti võistkonna liikmeks rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil, mis peetakse juulikuus Iraanis, Isfahanis. Ülejäänud neljale kohale võistkonnas kandideerivad 22 õpilast, kes võistlevad Eesti–Soome maavõistlusel (30. aprill–2. mai) Tallinnas, kus ülesannete iseloom ja raskusaste vastavad rahvusvahelisele olümpiaadile.
JAAN KALDA (1963) on TTÜ Küberneetika Instituudi vanemteadur, füüsika-matemaatikakandidaat. Akadeemilise olümpiaadi ja Eesti füüsikaolümpiaadi žürii liige.
Niisiis piisanuks võitmiseks vaid kuue kõige raskema (ja kõige rohkem punkte andva) ülesande veatust lahendamisest. See on siiski vaid teoreetiline konstruktsioon, sest ülesanded olid harjumuspäraselt rasked ja seepärast tasus kindlasti lahendada paar ülesannet rohkem, n-ö tagavaraks. Märkigem, et ülesanded pole füüsikaolümpiaadidel rasked mitte õpilaste hirmutamiseks või kiusamiseks, vaid seepärast, et žürii üritab pakkuda võimalikult huvitavaid ülesandeid, mis nt aitaksid seletada mingeid nähtusi igapäevaelust. Lihtsad ülesanded – variatsioonid kooliülesannete teemadel – on aga paratamatult igavapoolsed.
Absoluutvõitjaks tuli Uku Hämarik (vt ka tabelit), kes sai peaauhinna Tartu Ülikooli Füüsika Instituudilt. Põhikooli arvestuses oli parim Rauno Siinmaa. Eriauhinnad jagunesid järgmiselt. Eesti Füüsika Seltsi auhinna sai Stanislav Zavjalov; Hansapangalt oli viis eriauhinda. Saajateks Marek Jarkovoi, Priit Rinken, Ardi Loot (Hugo Treffneri Gümnaasium, 10. klass), Rauno Siinmaa ja Eero Vaher (Pärnu Vanalinna Põhikool, 8. klass). MTÜ Loodusajakiri eriauhinna sai Roland Matt ja Tuule Mall Kull. Parima eksperimentaatori auhinna väärilised olid Tanel Teinemaa (Tallinna Reaalkool, 11. klass) ja Holger Kruusla (Pärnu Koidula Gümnaasium, 12. klass).
Olümpiaadi statuudi kohaselt arvatakse üldvõitja, tänavu Uku Hämarik, automaatselt Eesti võistkonna liikmeks rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil, mis peetakse juulikuus Iraanis, Isfahanis. Ülejäänud neljale kohale võistkonnas kandideerivad 22 õpilast, kes võistlevad Eesti–Soome maavõistlusel (30. aprill–2. mai) Tallinnas, kus ülesannete iseloom ja raskusaste vastavad rahvusvahelisele olümpiaadile.
| Eesti koolinoorte 54. füüsikaolümpiaadi lõppvooru tulemused Gümnasistid (punkte maksimaalselt 68). I järgu diplomid |
||||||
| Uku Hämarik |
Miina Härma Gümnaasium |
11. klass |
49 punkti. |
|||
| Stanislav Zavjalov |
Narva Humanitaargümnaasium |
10. klass |
48 punkti. |
|||
| Marek Jarkovoi |
Tallinna Reaalkool |
12. klass |
48 punkti. |
|||
| II järgu diplom | ||||||
| Priit Rinken |
Hugo Treffneri Gümnaasium |
12. klass |
45 punkti. |
|||
| Põhikooliõpilased (punkte maksimaalselt 64) I järgu diplomid |
||||||
| Rauno Siinmaa |
Pärnu Koidula Gümnaasium |
9. klass |
55 punkti. |
|||
| Roland Matt |
Tartu Tamme Gümnaasium |
9. klass |
54 punkti. |
|||
| Tuule Mall Kull |
Miina Härma Gümnaasium |
9. klass |
53 punkti. |
|||
| II järgu diplomid |
||||||
| Andre Tamm |
Tallinna Inglise Kolledž |
9. klass |
50 punkti. |
|||
| Aleksander Mjakonkihh |
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool |
9. klass |
49 punkti. |
|||
| Karol Kadarik |
Tallinna Reaalkool |
9. klass |
47,5 punkti |
|||
Peamurdmist olümpiaadilt
Maailmas leidub jõgesid, kus vesi tõusude tõttu liigub kord ühes, kord teises suunas. Vaatleme laevaliiklust ühel sellisel jõel. Joonisel on antud vee liikumiskiiruse sõltuvus kellaajast. Positiivseks loetakse vee kiirus siis, kui see on suunatud punktist A punkti B poole. Leida optimaalne (lühimate sõiduaegadega) tunniplaan kaubalaeva regulaarseks liikumiseks üks kord päevas punktist A punkti B ja tagasi. Kaugus nende punktide vahel piki jõge on l = 20 km, laeva kiirus seisvas vees v = 4 km/h.
JAAN KALDA (1963) on TTÜ Küberneetika Instituudi vanemteadur, füüsika-matemaatikakandidaat. Akadeemilise olümpiaadi ja Eesti füüsikaolümpiaadi žürii liige.
