Märtsis, tänavuste füüsikapäevade eel toimus viies akadeemiline füüsikaolümpiaad, kuhu olid kutsutud kõik Tartu Ülikooli füüsikaosakonna üliõpilased (sh doktorandid) ja mille korraldas TÜ füüsikaosakond koostöös TÜ teaduskooliga. Viie tunni jooksul tuli lahendada üheksa teoreetilist laadi ülesannet ülikooli üldfüüsika programmi teemadel.
Olümpiaadi järjekorranumber näitab, et välja on kujunemas traditsioon. Aga kui vajalik selline võistlus üldse on, võib-olla on üliõpilased juba olümpiaadieast välja kasvanud? Sellele küsimusele vastamiseks proovigem loetleda eeldused, mida vajab noor füüsik, et saada väljapaistvaks teadlaseks: füüsikaliste probleemide lahendamise oskust, st leidlikkust ja lahendusnippide pagasit; teoreetilisele või numbrilisele analüüsile alluvate füüsikaliste mudelite koostamise oskust; head vaistu perspektiivikate uurimisprobleemide valimiseks; häid kolleege, kellelt nõu küsida; eksperimentaalfüüsika puhul heal tasemel laboratooriumi; töökust. Siinne kontekst pole kohane detailseks aruteluks, kuidas arendada eeldusi, kuid ainus moodus ülesannete lahendamise oskuse arendamiseks on harjutamine. Harjutamine on aga efektiivseim konkurentsi tingimustes, st – vaja on võistlusi.
Tulemuste protokoll näitab, et konkurents oli kõrgetasemeline (viie laureaadi hulgas on kolm endist rahvusvaheliste füüsikaolümpiaadide hõbemedalimeest: Mihkel Kree, Siim Ainsaar ja Endel Soolo) ja et ülesanded olid tavakohaselt rasked (võitja kogus 44 punkti 82-st võimalikust). Esimese preemia võitis esimese aasta magistrant Mihkel Kree ja teise preemia sai Siim Ainsaar (2. kursus). Kolmanda preemia laureaate oli kolm: Endel Soolo (2. aasta magistrant), Mihkel Heidelberg (1. kursus) ja Lauri Kaldamäe (1. kursus).
Võistlusülesanne
Monopolaarse mootori põhimõtteskeem on toodud joonisel. Püsimagnet N−S on paigal, sellele on kinnitatud patarei. Patarei tipus asuvast šarniirsest kinnitusest C lähtub kõver vasktraat, mille alumine ots on keeratud aasaks BA. Viimane saab peaaegu hõõrdevabalt keerelda ümber magneti. Patarei, vasktraat ja magnet moodustavad voolukontuuri; vasktraat CBA on rootoriks. Leidke mootori tekitatav jõumoment, kui püsimagneti magneetumuse M (magnetmomendi ruumtihedus) võib lugeda konstantseks üle kogu magneti ning magneti raadiuse r hulga väiksemaks tema pikkusest l. Vool rootoris on I.
JAAN KALDA (1963) on TTÜ Küberneetika Instituudi vanemteadur, füüsika-matemaatikakandidaat. Akadeemilise olümpiaadi ja Eesti füüsikaolümpiaadi žürii liige.
Olümpiaadi järjekorranumber näitab, et välja on kujunemas traditsioon. Aga kui vajalik selline võistlus üldse on, võib-olla on üliõpilased juba olümpiaadieast välja kasvanud? Sellele küsimusele vastamiseks proovigem loetleda eeldused, mida vajab noor füüsik, et saada väljapaistvaks teadlaseks: füüsikaliste probleemide lahendamise oskust, st leidlikkust ja lahendusnippide pagasit; teoreetilisele või numbrilisele analüüsile alluvate füüsikaliste mudelite koostamise oskust; head vaistu perspektiivikate uurimisprobleemide valimiseks; häid kolleege, kellelt nõu küsida; eksperimentaalfüüsika puhul heal tasemel laboratooriumi; töökust. Siinne kontekst pole kohane detailseks aruteluks, kuidas arendada eeldusi, kuid ainus moodus ülesannete lahendamise oskuse arendamiseks on harjutamine. Harjutamine on aga efektiivseim konkurentsi tingimustes, st – vaja on võistlusi.
Tulemuste protokoll näitab, et konkurents oli kõrgetasemeline (viie laureaadi hulgas on kolm endist rahvusvaheliste füüsikaolümpiaadide hõbemedalimeest: Mihkel Kree, Siim Ainsaar ja Endel Soolo) ja et ülesanded olid tavakohaselt rasked (võitja kogus 44 punkti 82-st võimalikust). Esimese preemia võitis esimese aasta magistrant Mihkel Kree ja teise preemia sai Siim Ainsaar (2. kursus). Kolmanda preemia laureaate oli kolm: Endel Soolo (2. aasta magistrant), Mihkel Heidelberg (1. kursus) ja Lauri Kaldamäe (1. kursus).
Võistlusülesanne
Monopolaarse mootori põhimõtteskeem on toodud joonisel. Püsimagnet N−S on paigal, sellele on kinnitatud patarei. Patarei tipus asuvast šarniirsest kinnitusest C lähtub kõver vasktraat, mille alumine ots on keeratud aasaks BA. Viimane saab peaaegu hõõrdevabalt keerelda ümber magneti. Patarei, vasktraat ja magnet moodustavad voolukontuuri; vasktraat CBA on rootoriks. Leidke mootori tekitatav jõumoment, kui püsimagneti magneetumuse M (magnetmomendi ruumtihedus) võib lugeda konstantseks üle kogu magneti ning magneti raadiuse r hulga väiksemaks tema pikkusest l. Vool rootoris on I.
JAAN KALDA (1963) on TTÜ Küberneetika Instituudi vanemteadur, füüsika-matemaatikakandidaat. Akadeemilise olümpiaadi ja Eesti füüsikaolümpiaadi žürii liige.
