Rahvusvahelistele keemiaolümpiaadidele (RKO) ukse avanud ja 15 aasta jooksul keemiaolümpiaadi märkimisväärselt toetanud Urmas Past on pidevalt väitnud, et hea haridus on edu aluseks. Meie koolid annavad vastavalt riiklikule ainekavale igale õpilasele miinimumteadmised. Võimekate õpilaste avastamisele ja nende ande arendamisele aitavad kaasa aineolümpiaadid, mis loovad motivatsiooni kooliprogrammiväliseks iseseisvaks tööks. Tänavu on Eesti õpilastel 14. korda võimalus oma keemiateadmisi ja oskusi võrrelda eakaaslastega juulis Moskvas toimuval 39. RKO-l.
1994. aastal loodud ja ellu rakendatud iga-aastasest keemiaolümpiaadi kuueetapilisest tsüklist on pool läbitud. 9.–10. märtsini k.a toimunud üle-eestilisele võistlusele kutsusid olümpiaadi korraldajad 21 õpilast 9. klassidest. Kümnendatest klassidest oli kutsutuid 27, üheteistkümnendatest 26 ning abituuriumist 20.
Parimaks teooriatundjaks osutus Tallinna 53. Keskkooli 12. klassi õpilane Ivan Ogibalov (õpetaja Vladimir Ossipov), kes sai firma Monte Carlo väljapandud eriauhinna Navitrolla maali “Lend”. Parimaks eksperimendi sooritajaks ja ühtlasi 12. klassi võitjaks osutus Tallinna reaalkooli 11. klassi (!) õpilane Andres Laan (Anu Ermann), kes pälvis AS Silmeti eriauhinnana mikroskoobi. 11. klasside parim oli Narva Pähklimäe gümnaasiumi õpilane Svetlana Tšupova (Tatjana Jerošenko). 10. klasside võitjaks oli Tallinna reaalkooli õpilane Taavi Pungas (Andrus Kangro) ja 9. klasside edukaim Tallinna Õismäe vene lütseumi õpilane Gleb Široki (Belageja Ozerova). Kõik neli nimetatud võitjat said ka kirjastuse Varrak teatmeteosed. MTÜ Loodusajakiri eriauhinna Horisondi aastatellimuse said 9. klasside arvestuses parima eksperimendi eest Kristjan Leite Tallinna inglise kolledžist (Lilian Kippasto) ja Gleb Široki. Kirjastuse Regio eriauhinnad anti iga klassi teisele, kolmandale ja neljandale kohale tulnud võistlejale.
Kõige rohkem õpilasi (15) pääses vabariiklikule olümpiaadile Tallinna reaalkoolist (9 Andrus Kangro ja 6 Anu Ermanni õpilast). 10 õpilasega oli esindatud Tartu Hugo Treffneri gümnaasium (õpetaja Eha Paabo) ja 6 õpilasega Tallinna inglise kolledž (õpetaja Lilian Kippasto), Narva Pähklimäe Gümnaasium (Tatjana Jerošenko) ja Nõo Reaalgümnaasium (Evi Viirsalu).
RKO-le pääsemiseks jätkavad võistlust Gleb Široki, Rasmus Lubi (Tartu Miina Härma gümnaasiumi 10. kl, Erkki Tempel), Sergei Ponomarjov (Narva humanitaargümnaasiumi 10. kl, Nelli Avdejeva), Siim Rinken ja Mark Gimbutas (mõlemad Tartu HTG 10. kl, Eha Paabo), Margot Sepp (Otepää gümnaasiumi 10. kl, õpetaja Tiiu Sander), Taavi Pungas, Mihkel Ilisson (Nõo reaalgümnaasiumi 11. kl, Evi Viirsalu), Uku Hämarik (Tartu MHG 11. kl, Jüri Vene), Jekaterina Kirillova (Ahtme gümnaasiumi 11. kl, Anna Rassadina), Jörgen Metsik (Tallinna Järveotsa gümnaasiumi 11. kl, Maila Mölder), Ivan Ogibalov, Andi Kipper (Tallinna reaalkooli 12. kl, Andrus Kangro) ja Andres Laan.
Keemiaolümpiaadi finantseeritakse haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest. 14 aastat on Eesti Gaas õpilaste ettevalmistuseks vajalike laborivahendite ja reaktiivide saamist toetanud ning osaliselt RKO osavõtumaksu tasunud. Aarne Saar AS-ist Eesti Gaas leiab, et nende tegevusala on keemiaga tihedalt seotud ning noored on aasta-aastalt RKO-delt toonud rohkesti medaleid, mis näitab nende pühendumist ning annab tunnistust õpetajate ja juhendajate heast tööst.
AS Baltika juht Meelis Milder, kes on kõikidel RKO-del hoolitsenud Eesti võistkonna hea väljanägemise eest, ja keemiaharidusega ettevõtja Urmas Past leiavad, et inimesi, kellel on annet ja kes on nõus selle arendamiseks tööd tegema, tuleb eelkõige riigil, aga ka tema kodanikel tõsiselt toetada. Samuti leiavad mõlemad nimetatud keemiaolümpiaadide toetajad, et väga tähtis on loodusteaduslik mõtteviis, mida kõikvõimalikud ahvatlused ei tohi teisejärguliseks muuta.
Lisaks keemiaolümpiaadidele on viimastel aastatel andekatel ja huvilistel õpilastel avanenud ka teisi võimalusi, et oma teadmisi proovile panna ja tegelda lausa teadusliku tööga. Juba mitmendat aastat osaleb Eesti võistkond noorematele õpilastele mõeldud rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil. Mitmed sellel olümpiaadil medaleid võitnud õpilased on olnud väga edukad ka keemiaolümpiaadidel, sealhulgas RKO-l. Siinjuures tuleks nimetada juba varem mainitud Andres Laant ja Taavi Pungast.
Sellel aastal osalesid Eesti õpilased esmakordselt Heidelbergi ülikooli Life Science Laboratory poolt organiseeritud rahvusvahelise teaduste akadeemia (International Science Academy Estonia) töös. See oli äärmiselt huvitav ettevõtmine, kus õpilased olid jagatud tandemiteks – üks Eesti ja üks Saksamaa õpilane, kokku 30 õpilast. Eesmärgiks ei olnud seekord võistlemine, vaid konkreetse projekti arendamine. Töid tehti TÜ füüsika-keemiateaduskonna, arstiteaduskonna ja tehnoloogiainstituudi laborites. Lisaks eksperimentidele oli õpilastel võimalus kuulata TÜ professorite huvitavaid loenguid. Õpilastel tuli valmistada oma tegevust ja tulemusi tutvustav plakat ning kirjutada aruanne, mis hiljem avaldatakse kogumikuna. Kuuldavasti saadi mitmetes töögruppides vägagi huvitavaid tulemusi, mis väärivad tulevikus teadusmaailma tähelepanu. Akadeemia teine sessioon toimub sügisel Saksamaal.
Sellised ettevõtmised aitavad kaasa noorte toomisel teadusele lähemale, annavad rahvusvahelise suhtlemise oskust ja keelekogemust.
UNO MÄEORG (1950) on lõpetanud Mustla Keskkooli ja Tartu Ülikooli orgaanilise keemia erialal. Keemiakandidaat (1985), TÜ bioorgaanilise keemia instituudi dotsent, tegelenud orgaanilise sünteesi ja looduslike ühendite uurimisega ning materjaliteadusega. 1995. aastast RKO mentor, käesolevast aastast peamentor ja keemiaolümpiaadi žürii esimees.
REIN PULLERITS (1937) töötas kaua Tartu Ülikooli dotsendina, keemiakandidaat. Oli aastaid, kuni eelmise hooaja lõpuni, RKO peamentor.
1994. aastal loodud ja ellu rakendatud iga-aastasest keemiaolümpiaadi kuueetapilisest tsüklist on pool läbitud. 9.–10. märtsini k.a toimunud üle-eestilisele võistlusele kutsusid olümpiaadi korraldajad 21 õpilast 9. klassidest. Kümnendatest klassidest oli kutsutuid 27, üheteistkümnendatest 26 ning abituuriumist 20.
Parimaks teooriatundjaks osutus Tallinna 53. Keskkooli 12. klassi õpilane Ivan Ogibalov (õpetaja Vladimir Ossipov), kes sai firma Monte Carlo väljapandud eriauhinna Navitrolla maali “Lend”. Parimaks eksperimendi sooritajaks ja ühtlasi 12. klassi võitjaks osutus Tallinna reaalkooli 11. klassi (!) õpilane Andres Laan (Anu Ermann), kes pälvis AS Silmeti eriauhinnana mikroskoobi. 11. klasside parim oli Narva Pähklimäe gümnaasiumi õpilane Svetlana Tšupova (Tatjana Jerošenko). 10. klasside võitjaks oli Tallinna reaalkooli õpilane Taavi Pungas (Andrus Kangro) ja 9. klasside edukaim Tallinna Õismäe vene lütseumi õpilane Gleb Široki (Belageja Ozerova). Kõik neli nimetatud võitjat said ka kirjastuse Varrak teatmeteosed. MTÜ Loodusajakiri eriauhinna Horisondi aastatellimuse said 9. klasside arvestuses parima eksperimendi eest Kristjan Leite Tallinna inglise kolledžist (Lilian Kippasto) ja Gleb Široki. Kirjastuse Regio eriauhinnad anti iga klassi teisele, kolmandale ja neljandale kohale tulnud võistlejale.
Kõige rohkem õpilasi (15) pääses vabariiklikule olümpiaadile Tallinna reaalkoolist (9 Andrus Kangro ja 6 Anu Ermanni õpilast). 10 õpilasega oli esindatud Tartu Hugo Treffneri gümnaasium (õpetaja Eha Paabo) ja 6 õpilasega Tallinna inglise kolledž (õpetaja Lilian Kippasto), Narva Pähklimäe Gümnaasium (Tatjana Jerošenko) ja Nõo Reaalgümnaasium (Evi Viirsalu).
RKO-le pääsemiseks jätkavad võistlust Gleb Široki, Rasmus Lubi (Tartu Miina Härma gümnaasiumi 10. kl, Erkki Tempel), Sergei Ponomarjov (Narva humanitaargümnaasiumi 10. kl, Nelli Avdejeva), Siim Rinken ja Mark Gimbutas (mõlemad Tartu HTG 10. kl, Eha Paabo), Margot Sepp (Otepää gümnaasiumi 10. kl, õpetaja Tiiu Sander), Taavi Pungas, Mihkel Ilisson (Nõo reaalgümnaasiumi 11. kl, Evi Viirsalu), Uku Hämarik (Tartu MHG 11. kl, Jüri Vene), Jekaterina Kirillova (Ahtme gümnaasiumi 11. kl, Anna Rassadina), Jörgen Metsik (Tallinna Järveotsa gümnaasiumi 11. kl, Maila Mölder), Ivan Ogibalov, Andi Kipper (Tallinna reaalkooli 12. kl, Andrus Kangro) ja Andres Laan.
Keemiaolümpiaadi finantseeritakse haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest. 14 aastat on Eesti Gaas õpilaste ettevalmistuseks vajalike laborivahendite ja reaktiivide saamist toetanud ning osaliselt RKO osavõtumaksu tasunud. Aarne Saar AS-ist Eesti Gaas leiab, et nende tegevusala on keemiaga tihedalt seotud ning noored on aasta-aastalt RKO-delt toonud rohkesti medaleid, mis näitab nende pühendumist ning annab tunnistust õpetajate ja juhendajate heast tööst.
AS Baltika juht Meelis Milder, kes on kõikidel RKO-del hoolitsenud Eesti võistkonna hea väljanägemise eest, ja keemiaharidusega ettevõtja Urmas Past leiavad, et inimesi, kellel on annet ja kes on nõus selle arendamiseks tööd tegema, tuleb eelkõige riigil, aga ka tema kodanikel tõsiselt toetada. Samuti leiavad mõlemad nimetatud keemiaolümpiaadide toetajad, et väga tähtis on loodusteaduslik mõtteviis, mida kõikvõimalikud ahvatlused ei tohi teisejärguliseks muuta.
Lisaks keemiaolümpiaadidele on viimastel aastatel andekatel ja huvilistel õpilastel avanenud ka teisi võimalusi, et oma teadmisi proovile panna ja tegelda lausa teadusliku tööga. Juba mitmendat aastat osaleb Eesti võistkond noorematele õpilastele mõeldud rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil. Mitmed sellel olümpiaadil medaleid võitnud õpilased on olnud väga edukad ka keemiaolümpiaadidel, sealhulgas RKO-l. Siinjuures tuleks nimetada juba varem mainitud Andres Laant ja Taavi Pungast.
Sellel aastal osalesid Eesti õpilased esmakordselt Heidelbergi ülikooli Life Science Laboratory poolt organiseeritud rahvusvahelise teaduste akadeemia (International Science Academy Estonia) töös. See oli äärmiselt huvitav ettevõtmine, kus õpilased olid jagatud tandemiteks – üks Eesti ja üks Saksamaa õpilane, kokku 30 õpilast. Eesmärgiks ei olnud seekord võistlemine, vaid konkreetse projekti arendamine. Töid tehti TÜ füüsika-keemiateaduskonna, arstiteaduskonna ja tehnoloogiainstituudi laborites. Lisaks eksperimentidele oli õpilastel võimalus kuulata TÜ professorite huvitavaid loenguid. Õpilastel tuli valmistada oma tegevust ja tulemusi tutvustav plakat ning kirjutada aruanne, mis hiljem avaldatakse kogumikuna. Kuuldavasti saadi mitmetes töögruppides vägagi huvitavaid tulemusi, mis väärivad tulevikus teadusmaailma tähelepanu. Akadeemia teine sessioon toimub sügisel Saksamaal.
Sellised ettevõtmised aitavad kaasa noorte toomisel teadusele lähemale, annavad rahvusvahelise suhtlemise oskust ja keelekogemust.
UNO MÄEORG (1950) on lõpetanud Mustla Keskkooli ja Tartu Ülikooli orgaanilise keemia erialal. Keemiakandidaat (1985), TÜ bioorgaanilise keemia instituudi dotsent, tegelenud orgaanilise sünteesi ja looduslike ühendite uurimisega ning materjaliteadusega. 1995. aastast RKO mentor, käesolevast aastast peamentor ja keemiaolümpiaadi žürii esimees.
REIN PULLERITS (1937) töötas kaua Tartu Ülikooli dotsendina, keemiakandidaat. Oli aastaid, kuni eelmise hooaja lõpuni, RKO peamentor.
