Saksa teadlastel õnnestus vaadelda valu vaigistavat platseeboefekti, mõõtes vahetult seljaaju aktiivsust.
Eksperimendis osalenutele väideti, et katses kontrollitakse uue valuvaigistava kreemi efektiivsust. Valu tekitamiseks ühendati nende käsi reguleeritava soojusallikaga. Seejärel määriti katsealuse käele uut, väidetavalt valuvaigistavat kreemi, või siis valuvaigistava mõjuta kontrollkreemi.
Tegelikkuses oli nii valuvagistava kui ka mõjuta kontrollkreemi puhul tegu ühe ja sama kreemiga, millel valuvaigistav mõju puudus. Küll aga vähendati katsealustel, kellele määriti väidetavalt valuvaigistavat kreemi, nende teadmata soojusallika intensiivsust allapoole valuläve. Katsealustes, kes sellest teadlikud ei olnud, tekitati niiviisi mulje, nagu valuvaigistav kreem tõepoolest töötaks.
Seejärel määriti katsealuste kätele vaheldumisi nii valuvaigistavat kui ka kontrollkreemi, hoides soojusallika intensiivuse ülalpool valuläve. Katsealused kirjeldasid valuvaigistava kreemi pealemäärimisel valu vähenemist, st platseeboefekti.
Samal ajal mõõdeti fMRI meetodil katsealuste seljaajus toimuvat. Selleks oli eelnevalt tuvastatud spetsiifiline piirkond, kus aktiivsus oli suurenenud katsetes, kui katsealused valu tundsid. Platseebokatsete ajal, kui patsiendid olid pandud uskuma, et käele kantud kreem on valuvaigistava toimega, jäi sama piirkond muutumatuks.
Vaadeldud platseeboefekti taga peituva mehanismi täpsem väljaselgitamine on juba edasise uurimustöö teema.
Allikad
- Falk Eippert, Jürgen Finsterbusch, Ulrike Bingel ja Christian Büchel. Direct Evidence for Spinal Cord Involvement in Placebo Analgesia. Science 326 (5951), 404.
- Ewen Callaway. Placebo effect caught in the act in spinal nerves. newscientist.com, 16. october 2009.
