Viies Euroopa ohtlike tormide konverents (European Conference on Severe Storms, ECSS) toimus 11.-16. oktoobrini Lõuna-Saksamaal Landshuti linnas. Esindatud oli 41 riiki 207 osavõtjaga. Lisaks Euroopa riikidele olid kohal tormiuurijad Kanadast, Ameerika Ühendriikidest, Brasiiliast, Jaapanist, Indiast, Bangladeshist.
Ettekanded olid teemade alusel jaotatud 12 sessiooni. Esindatud olid nii atmosfäärifüüsikalised uuringud ohtlike tormide kujunemisest ja modelleerimisest kui ka statistilist ja klimatoloogilist laadi uuringud äikesetormide ja nende kahjustuste leviku ning sotsiaal-majanduslike mõjude kohta.
Tormide füüsikat ning modelleerimist käsitlevatest ettekannetest suurem osa pärines Ameerika Ühendriikidest või põhines sealsetes kesklääne osariikides kogutud andmetel. Käsitleti peamiselt superelemendiga äikesepilvi, mille sees kujunevad sageli äärmiselt võimsad tõusva õhu sambad ehk mesotsüklonid. Viimaste detailne uurimine on eriti aktuaalne, kuna suurem osa kesklääne osariikide tornaadode allee võimsatest tornaadodest algavad just mesotsüklonitest. Käsitlemist leidis ka 1925. aasta 18. märtsi kurikuulus tornaado, milles hukkus 695 inimest. Vaatamata sellele, et tegu on läbi ajaloo kõige ohvriterohkema tornaadoga üldse, puudus selle kohta seni detailsem uuring. Nagu selgus, on tormi 350-kilomeetrisel teekonnal veel tänini leitavad enam kui 80 aasta eest juurtega välja kistud puudest maapinda jäänud lohud.
Konverentsisaalis. Fotod: Sven-Erik Enno
Kuna tornaadode ja supertormide kahjustused ning inimohvrid on USA-s iga-aastane probleem, on tormide uurimisse ka kõvasti investeeritud. VORTEX2 projekti raames jahitakse kevadisel tormide hooajal spetsiaalsete mõõteriistade ning radaritega varustatud autodega ohtlikke äikesepilvi. Kuna superelemendil äikesetormid on märkimisväärse suurusega, tuleb nende struktuuri täpsemaks uurimiseks ühe tormi eri piirkondade alla paigutada mitu radariautot. Konstrueeritud on ka spetsiaalselt tornaadode jälitamiseks ja mõõdistamiseks mõeldud auto.
Esimesed tabamused on ka saadud, konverentsil näidati F2 tugevusega tornaado üleminekul filmitud veidi enam kui minuti pikkust videot. Ligi 60 m/s puhunud ning tornaado keskme üleminekul mõneks hetkeks 30 meetrini sekundis nõrgenenud tuuled tanki välimusega massiivsele autole ning selle sees viibinud uurijatele viga ei teinud.
Tornaadosid esineb ka mujal maailmas, ettekanded käsitlesid näiteks Jaapanis, Prantsusmaal, Saksamaa, Poolas, Soomes ja Rumeenias esinenud juhtumeid. Sagedane probleem on informatsiooni puudus, keeristorme küll esineb, kuid puudub nende ühtne andmebaas. Näiteks Rumeenias ignoreeriti aastatel 1945-2002 võimalikke tornaadojuhtumeid peaaegu täielikult, kuna riikliku ilmateenistuse ametlik seisukoht oli, et Rumeenia territooriumil pole tornaadode esinemine võimalik.
Mitmel pool rannikualadel uuritakse vee kohal esinevaid keeriseid - vesipükse. Kanada Suurjärvistu piirkonnas on välja töötatud spetsiaalne mudel, mis võimaldab veepinna ja eri õhukihtide temperatuuride põhjal välja arvutada vesipükside esinemise tõenäosust. Klimaatiliselt üsna sarnases Eestis vaadeldakse samuti igal aastal vesipükse, mistõttu oleks kindlasti huvitav testida Kanada mudelit meie piirkonnas.
Palju oli ka posterettekandeid. Eestit esindas Tartu Ülikooli geograafiadoktorandi Sven-Erik Enno ettekanne välkude ajalis-ruumilisest jaotusest aastatel 2005-2008.
Paljudes maailma piirkondades tekitab tõsiseid kahjustusi rahe. Ohtlikuks loetakse selliseid sadusid, kui raheterade diameeter on vähemalt 2 sentimeetrit. Euroopas on viimastel aastatel tõsiseid rahekahjustusi uuritud näiteks Hispaanias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Korralik rahejuhtumite andmebaas on olemas ka Soomel. Andmete kogumine käib seal kahes etapis. Esmalt määratakse Soome Meteoroloogia Instituudi (FMI) radarite abil piirkonnad, kus tõenäoliselt esines rahekahjustusi. Seejärel võetakse telefoni või e-posti teel ühendust kohalike inimestega ning küsitakse neilt infot rahesaju toimumise, raheterade suuruse ning kahjustuste kohta.
Tõsiseid kahjustusi tekitavad ka rünksaju- ja äikesepilvedest alla langevad intensiivsed vihmahood ning nende põhjustatud äkktulvad. Põhjalikumalt käsitleti juunis 2009 Tšehhit tabanud üleujutusi. Ekstreemse saju juhtumit puudutas ka Leedu ettekanne. Nimelt langes vaid paar päeva pärast Eestit tabanud suurt lumetormi 25. novembril 2008 Edela-Leedu rannikul Nida linnas ühe ööga lumena 66 mm sademeid. Piirkond, kus tugev lumesadu on novembris üldse haruldane, mattus mitmekümne sentimeetrise lumevaiba alla.
Oluliseks teemaks oli ka äikesetormide kaugseire. Satelliitide, radarite ning välgudetektorite abil on võimalik saada suurel hulgal reaalajas või peaaegu reaalajas infot tormide arengu, paiknemise ja liikumise kohta. Selline informatsioon on määrava tähtsusega lühiajaliste, mõne tunni pikkuste prognooside koostamisel ning tormihoiatuste väljastamisel. Põhjamaade äikesedetektorite võrgustiku NORDLIS üks detektoritest paikneb alates 2004. aastast Eestis Tõraveres ning katab meie piirkonna pilv-maa välkude andmestikuga. Perioodil 2005-2008 Eestis ja selle lähipiirkonnas registreeritud pilv-maa välkude ajalis-ruumilisest jaotusest andis ülevaate Eestit esindanud posterettekanne.
Kliimamuutuste mõju ekstreemsete ilmanähtuste sagedusele ja intensiivsusele on olnud oluline uurimisvaldkond juba aastaid. Ka seekordsel konverentsil oli mitmeid ohtlike äikesenähtuste klimatoloogiat käsitlevaid ettekandeid. Üldiselt tuli üsna üheselt esile ohtlike nähtuste sagenemine ja nende poolt tekitatud kahjustuste suurenemine. Paljud uuringud näitavad, et ohtlike nähtuste parem registreerimine ja rahvastiku suurenemine ei suuda äikesetormide kahju suurenemise kogu ulatust seletada, seega võib järeldada, et ka kliimamuutustel on tõepoolest oluline mõju.
Trausnitzi loss.
Vaade linnale lossimäelt.
Vaatamata tihedale päevakavale õnnestus põgusalt tutvust teha ka Landshuti linnaga. Linn asub Münchenist 70 km kirdes, Isari jõe kallastel ja saarel, elanikke on umbes 60000. Üldiselt tasase pinnamoega linna kohal kõrgub 1204. aastal rajatud Trausnitzi loss, mille juurest avaneb suurepärane vaade. Vanalinna iseloomustab valdavalt gooti stiilis arhitektuur, võimsa mulje jätab Saint Martini kirik. Konverents toimus linna keskel Isari jõe ääres paiknevas keskuses.
Landshuti vanalinna peatänav.
Üsna rohelised puud, veel koristamata põllud ning pargipuudel roniv luuderohi andsid tunnistust tunduvalt soojemast kliimast. Ilmaga meil aga ei vedanud, Põhja- ja Kesk-Euroopat kimbutanud külmalaine ei jätnud puudutamata ka Lõuna-Saksamaad. Kui esimesel paaril päeval leevendas jahedust üsna sagedane päikesepaiste, siis kolmapäev oli juba pilvisem ja õhtul langes ka üksikuid lumehelbeid. Tõsise ehmatuse tõi neljapäev, mil tihe lumesadu kattis maa märja lume kihiga. Konverentsi infolehel juba mitu kuud rippunud talvine foto konverentsikeskusest lumega katusel läks täpselt täide. Vaid nädal varem valitsenud 27-kraadisest soojast andis tunnistust külmas lumesajus aurav soe jõevesi.
Lumise katusega konverentsikeskus - täpselt nagu ürituse kodulehel mitu kuud rippunud fotol.
Lumesajus aurav Isari jõgi annab tunnistust nädala tagusest 27-kraadisest soojusest.
Rohkem infot konverentsi kohta internetiaadressil http://www.essl.org/ECSS/2009/. Järgmine konverents toimub kahe aasta pärast, täpne toimumiskoht peaks selguma selle aasta detsembris, seekordse konverentsi lõpetamisel pakuti esialgu välja Kreeka või Türgi.
Ülevaate Horisondi teadusblogi jaoks
pani kirja Sven-Erik Enno,
Tartu Ülikooli geograafiadoktorant ja
Eesti Äikesevaatlejate Võrgu peakoordinaator
orkaan
Orkaan (Vaiksel ookeanil nimetatakse taifuuniks, India ookeanis tsükloniks jne) on troopiline tsüklon, milles ulatub tuulte püsikiirus vähemalt 32,7 m/s ja kus on eriti suur õhurõhugradient. Keskmes on sageli tuuletu ja ilusa ilmaga ala - silm.
Orkaaniks loetakse vaid troopiline tsüklon, mis vastab loetletud kriteeriumidele. Kui parasvöötmes on mõnes tsüklonis sama tugev või tugevam tuul, siis öeldakse orkaanitugevusega tuul või torkaan. Sageli eksitakse ajakirjanduses ka orkaani liikumiskiirusega, ajades segi tuule kiiruse ja orkaani edasiliikumise kiiruse, mis on mõni kuni mõnikümmend km tunnis.
Vt ka tuulte skeemi orkaanis.
kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud režiim. Kliima alla ei kuulu üksnes keskmised näitajad, vaid ka rekordid jt äärmused, mis on kliimat iseloomustavad näitajad. Teadus, mis tegeleb kliimaga, on klimatoloogia.
Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (World Meteorological Organization, WMO) järgi saab kliimast rääkida vaid siis, kui on olemas vähemalt 30 aasta ilmaandmed antud paiga kohta. Selline otsus tuleneb Gaussi normaaljaotusest.
torm
Tormiks loetakse (püsi)tuul, mille kiirus on vähemalt 20,8 m/s.pilv
Pilved on nähtavad aerosoolikogumid taevas. Tavaliselt koosnevad veepiisakestest või jääkristallidest, eriti sageli aga nende segust, mis on kondenseerunud sobivatel tingimustel. Seejuures hõljuvad pilved planeedi pinna läheduses. Astronoomias nimetatakse pilveks ka nähtavate aineosakeste massi, mis püsib koos tänu gravitatsioonile, nagu näiteks udukogu.
Pilved tekivad enamasti õhu adiabaatsel jahtumisel, st reeglina siis, kui õhk tõuseb, jahtub ja veeaur lõpuks kondenseerub, kuid tuntakse ka pilveliiki, mis tekib õhu vajumisel.
Pilved klassifitseeriti alles 19. sajandil (Luke Howard) ning tänapäeval jaotatakse need nelja klassi ja kümnesse põhiliiki. Pilveliike on tegelikult üle saja ning sagedane on üleminek ühest liigist teise.
Pilved on oluline kliimafaktor, mis põhjustab sademeid (nii vedelaid kui tahkeid), muudab temperatuurirežiimi vähem kõikuvaks jne, aga nende täpne klimatoloogiline mõju, eriti temperatuurile, pole siiski teada.
radar
Radar (tegelikult kunagine akronüüm ehk lühendsõna ingliskeelsest nimetusest radio detection and ranging) on meteoroloogias ja sõjanduses laialt kasutust leidnud seadmete süsteem, mis töötab elektromagnetlainete liikumise ja peegeldumise põhimõttel: väljasaadetud elektromagnetlainete peegeldumist, suuna ja lainepikkuse muutumisi on võimalik registreerida ja selle alusel saab arvutada näiteks elektromagnetlainete teele jäänud objektide mõõtmeid, kiirust ja liikumise suunda.
Tavaliselt kasutatakse raadio- või mikrolainete diapasooni jäävaid elektromagnetlaineid.
Üldiselt näeb radari töö nii välja, et saadetakse välja signaal, mis peegeldub teele jäänud objektidelt. Tagasipeegeldunud signaal saabub vastuvõtjasse, ning seejärel arvutatakse signaali teeloldud aja ja suundantenni suuna järgi objekti asukoht.
välgudetektor
Välgudetektor on seadeldis, mis registreerib välgu põhjustatud sageduse ning arvutab positsioneerimise (triangulatsiooni) teel välja selle asukoha; välgu võimsuse, harude arvu ja teisigi parameetreid. Detektoreid on kahte tüüpi: enamkasutatavad IMPACT-tüüpi detektorid, mis registreerivad eelkõige madalsageduslikud välgud (enamasti pilv-maa), ning SAFIR-tüüpi detektorid, millega saab registreerida kõrgsageduslikke pilvesiseseid välke.
Eestis avati välgudetektor 22. juulil 2005 Tõraveres. See kuulub Soome NORDLIS-detektorite ühtsesse võrku.
rahe
Rahe on tahkete sademete liik, mida sajab rünksajupilvedest (äikest võib, aga ei pruugi olla). Tahkeid sademetetüüpe on veelgi, kuid rahe on läbimõõdus vähemalt 5 mm (alla selle on graupel - eesti keeles sobiks vasteks lumekruubid -, mida on ka võimalik rahena käsitleda). Rahe kujutab endast enamasti ümaraid või ebakorrapäraseid jäätükke. Vahel harva võib rahe olla ka piklik või hämmastavalt korrapärane (näiteks litri vm kujuline). Rahe suurust piirab ainult tõusvate õhuvoolude kandevõime. Suurimad rahekamakd sajavad alla enamasti mussoonide ja mäestike piirkondades, kus on registreeritud mitme kg raskuseid rahe(jää)tükke.
Rahe kuulub hoogsademete tüüpkonda ning kestab enamasti ainult mõned minutid, alates ja lõppedes järsku, samuti on rahe intensiivsus väga muutlik. Üle 15minutine rahesadu on juba erakordselt pikk. Enamasti sajab rahega koos ka vihma, kuid mitte alati.
