Kihnu lammast tunnustatakse ehtsa põlistõuna

Oktoobrikuu Eesti Looduse kaanelt vaatab vastu kihnu maalammas. Miks?

 

Sest Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi president loomaarst Anneli Ärmpalu-Idvand ning Tartu Ülikooli teadur zooloog Urmas Saarma kirjutavad mitmest uurimusest, millega hiljuti on tõestatud, et kõnealune lammas kuulub ehtsate põlistõugude hulka. Veelge enam - paistab, et kihnu maalammas on võrreldes teiste Põhja-Euroopa põlislammastega kultuurtõugudest geneetiliselt palju kaugemal. Tegu on suhteliselt vähenõudliku ja vastupidava koduloomaga, kes tuleks väärtusliku tõuna kindlasti kaitse alla võtta. 

Kuigi jääkilp sulas Eesti aladelt juba 15 000 aastat tagasi ja veekogude tingimused on küllaltki palju muutunud, elutseb meie järvedes siiski veel üksikuid jääaja relikte. Peipsi-Pihva järvedes ujuvaist ohustatud jäänukliikidest kirjutab oktoobrikuu Eesti Looduses Tarmo Timm.

Intervjuu on toimetus võtnud zooloog Amotz Zahavilt, lisaks on seekordses numbris ka juhendatud, kuidas lindistada loodushääli ning pildistada linde rannas. Taimefüsioloog Evi Padu selgitab aga omalt poolt, miks on sügisel ühel ja samal puul nii kollaseid kui ka punaseid lehti. Selgub, et kollases värvis on "süüdi" karotinoidid, punases aga antotsüaniinid. Karotinoidid on lehtedes olemas ka suvel, aga nende värvuse varjestab suuremal hulgal leiduv roheline klorofüll. Kui klorofüll laguneb, tulebki esile karotinoidide kollane. Antotsüaniide hakataksegi aga sünteesima alles suve lõpul - vananevates lehtedes.