Vastab Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi õppedirektor ja teadusbussi Suur Vanker projektijuht Kaido Reivelt
Eks see oli justkui käik maailma, mida enamik nimepidi teavad, aga vähesed näinud on – Euroopa Liitu, täpsemalt siis selle pealinna Brüsselisse. Sestap oli sõidueelset põnevust päris palju. Ja ega me pettuma ei pidanud – sünkroontõlked, lipukesed laudade peal, poliitiliselt korrektsed kõned, pressikonverentsid, uitavad tele- ja muud ajakirjanikud ning juhuslikud üle- või alaorganiseerimised siin ja seal. Aga tseremoonia oli uhke ja kõrgete külalistega ning auhinna – Descartes’i teaduse populariseerimise preemia finalisti diplomi – saime kenasti kätte.
Tegelikult lootsime sellel reisil eelkõige kohtuda kolleegidega mujalt Euroopast ja uurida, mida ja kuidas nemad tegid, et sellise vahva auhinna said. Aga väga sügavuti ei lastud meil oma uurimisega minna, lihtsalt päev oli tihedalt üritusi täis ja lobisemiseks anti väga vähe aega. Nii jäigi meile lõpuni segaseks, miks oli žürii otsustanud nii ja mitte teisiti. Teisalt, eks oleks endalgi olnud raske panna paremusritta 80 head projekti. Aga et žürii oli auväärne ning tegi terve nädala tihedat tööd, siis võtame enda valimist kümne parema hulka väärika tunnustusena. Kui laureaatidest ja teistest finalistidest rääkida, siis seal oli näiteks üks BBC filmiprojekt, oma tööd avalikkusele väga hästi tutvustanud Norra mereteadlased, üks vastavatud teaduskeskus, üks Inglismaal algkooliõpilastega tegelev organisatsioon ja üks noortele sobilikku käelist tegevust pakkuv ajakiri. Kui asi lähemat huvi pakub, võib kiigata Descartes’i auhinna veebilehele.
Endale saime sealt kaasa mõne ideealge, uusi tutvusi ning lõpuks teadmise, et häbeneda pole meil midagi. Ja kuna me iseenesest mõista ei tee oma asja kuulsuse või raha pärast, siis võib Teadusbussi ka edaspidi Eesti teedel kohata. Meil on ka uusi ideid, et hoidke FYYSIKA.EE-l silm peal.
Descartes’i auhinnad 2007
7. märtsil 2007 anti pidulikult kätte seekordsed Euroopa Komisjoni Descartes’i auhinnad – nii alates 2000. aastast välja antav teaduspreemia kui 2004. aastast välja antav teaduskommunikatsioonipreemia. Teaduskommunikatsiooni vallas jõudis seekord finalistide hulka ka Eesti füüsikute teadusbuss Suur Vanker.
Teaduspreemia suuruseks oli tänavu 1,15 miljonit eurot ja kuigi reglement pakub võimaluse anda välja maksimaalselt viis teadusauhinda, läks see summa jagamisele kolme võitjameeskonna vahel. Kõrgeima tunnustuse osaliseks sai Saksa füüsikute juhitav projekt HESS (High Energy Stereoscopic System), mis ühendab enam kui sada teadlast, kelle hulgas näiteks ka armeenlased, ning mille raames on eurooplaste ja aafriklaste ühisettevõtmisena rajatud Namiibiasse neli suurt Tšerenkovi teleskoopi. Tšerenkovi teleskoopidega mõõdetakse eriti kõrge energiaga gammakiirgust ja huviline võib sel teemal lugeda Erik Tago artiklit “Kõige kalgim kiirgus kosmoses” tänavuse aasta esimesest Horisondist. Teise Descartes’i teadusauhinna sai kreeklaste juhitud projekt HYDROSOL, mille raames koos sakslaste, brittide ja taanlastega on loodud tehnoloogia, kuidas toota päikeseenergia abil veest vesinikku, millest loodetakse keskkonnasõbralikku lahendust tuleviku energiaprobleemidele. Kolmas võitja oli prantslaste projekt APOPTOSIS, mis ühendab apoptoosi ehk loomuliku rakusurma uurijaid Prantsusmaalt, Austriast, Taanist, Itaaliast, Rootsist ja Saksamaalt. Rakusurma mõistmise kaudu loodetakse leida viise, kuidas ravida näiteks aidsi ja vähki. Lisaks kuulutati välja veel viis 30 000 euroga premeeritavat finalisti. Need projektid puudutasid kvantarvutite loomist, arvutimälu arendamist, üleilmastumise mõju inimeste elukäigule, rakutuuma valgukomplekse ja molekulide uurimist teatava värvimistehnoloogia abil. Seni on Descartes’i teadusauhinnaga pärjatud ühtekokku 16 projekti, 5 finalisti ja üle 2000 teadlase nii Euroopa Liidust kui väljastpoolt seda.
Descartes’i teaduskommunikatsiooniauhinna suuruseks oli tänavu 250 000 eurot, mis jagati viie laureaadi vahel, lisaks kuulutati välja viis finalisti, kellele oli ette nähtud 5000-eurone preemia. Kahe aastaga on välja antud 10 teaduskommunikatsiooniauhinda ja 5 finalistipreemiat teaduse populariseerijatele kaheksast riigist. 2006. aastal lisandus veel 5 laureaati ja 5 finalisti. Eestit esindas 2006. aasta teaduskommunikatsioonikonkursil Eesti Füüsika Seltsi teadusbuss Suur Vanker koos ETV hommikuprogrammis Terevisioon eetrisse läinud füüsikaminutitega, mis võitsid möödunud aastal esimese Eesti teaduse populariseerimise auhinna.
“Teadusbuss Suur Vanker sündis ideena 2004. aasta novembris ning sai endale nime 2005. aasta märtsis. Esimene reis toimus 2005. aasta 21. aprillil, esimene külastatav kool oli Padise põhikool. Teadusbussi materiaalne keha pärineb tolleaegsest AS Tarbusest, kus see oli peaaegu maha kantud. Istmed võeti välja, kapid pandi asemele, värviti ja kleebiti. Ideest kuni teostuseni kulus viis kuud, mis eriti rahaveskite aeglast jahvatamist arvestades on väga kiire. Kusjuures lõpp läks eriti hulluks – 20. aprillil füüsikahoone ees ETV võttegrupp juba kogunes, kui Tarbuse garaažis alles kleebiti bussi külgi ning ühtlasi hoiatati, et kui me nüüd võtame selle värske töö ja läheme välja külma kätte, siis võib see kõik lihtsalt maha tulla ... 20 000 krooni. Lõpuks jäime vist pool tundi hiljaks.
Täna teeme oma sõite nn Väikse Vankriga, saab kiiremalt ja ökonoomsemalt. Aga Suur Vanker on endiselt olemas ja teeb tähtsamaid või mitte-nii-kiireid sõite,” selgitab Kaido Reivelt teadusbussi sünnilugu. Teadusbussi loojad ja tänased tegijad on suuresti just TÜ Füüsika Instituudi noorfüüsikud. Oma avaliku esinemise tuleristsed on teadusbussist saanud pealt seitsmekümne tudengi ja neid tuleb tasapisi juurde.
Lühikese tutvustava videoklipi teadusbussi Suur Vanker kohta leiab huviline Descartes’i auhinna veebilehelt, klikates lingil Project "Big Dipper - Science bus".
Descartes’i auhinnaga on aga Eestil veel seegi seos, et 2004. aastal oli auhinnasaajate üle otsustava auväärse rahvusvahelise žürii esimeheks tollane Eesti TA asepresident ja Riigikogu esinaine Ene Ergma.
Auhindade kätteandmise tseremoonia Brüsselis oli väga pidulik, üritusel osalesid ka Saksamaa haridus- ja teadusminister Annette Schavan ning Euroopa Komisjoni teadus- ja arendustegevuse volinikuna Janez Potočnik.
Eks see oli justkui käik maailma, mida enamik nimepidi teavad, aga vähesed näinud on – Euroopa Liitu, täpsemalt siis selle pealinna Brüsselisse. Sestap oli sõidueelset põnevust päris palju. Ja ega me pettuma ei pidanud – sünkroontõlked, lipukesed laudade peal, poliitiliselt korrektsed kõned, pressikonverentsid, uitavad tele- ja muud ajakirjanikud ning juhuslikud üle- või alaorganiseerimised siin ja seal. Aga tseremoonia oli uhke ja kõrgete külalistega ning auhinna – Descartes’i teaduse populariseerimise preemia finalisti diplomi – saime kenasti kätte.
Tegelikult lootsime sellel reisil eelkõige kohtuda kolleegidega mujalt Euroopast ja uurida, mida ja kuidas nemad tegid, et sellise vahva auhinna said. Aga väga sügavuti ei lastud meil oma uurimisega minna, lihtsalt päev oli tihedalt üritusi täis ja lobisemiseks anti väga vähe aega. Nii jäigi meile lõpuni segaseks, miks oli žürii otsustanud nii ja mitte teisiti. Teisalt, eks oleks endalgi olnud raske panna paremusritta 80 head projekti. Aga et žürii oli auväärne ning tegi terve nädala tihedat tööd, siis võtame enda valimist kümne parema hulka väärika tunnustusena. Kui laureaatidest ja teistest finalistidest rääkida, siis seal oli näiteks üks BBC filmiprojekt, oma tööd avalikkusele väga hästi tutvustanud Norra mereteadlased, üks vastavatud teaduskeskus, üks Inglismaal algkooliõpilastega tegelev organisatsioon ja üks noortele sobilikku käelist tegevust pakkuv ajakiri. Kui asi lähemat huvi pakub, võib kiigata Descartes’i auhinna veebilehele.
Endale saime sealt kaasa mõne ideealge, uusi tutvusi ning lõpuks teadmise, et häbeneda pole meil midagi. Ja kuna me iseenesest mõista ei tee oma asja kuulsuse või raha pärast, siis võib Teadusbussi ka edaspidi Eesti teedel kohata. Meil on ka uusi ideid, et hoidke FYYSIKA.EE-l silm peal.
Descartes’i auhinnad 2007
7. märtsil 2007 anti pidulikult kätte seekordsed Euroopa Komisjoni Descartes’i auhinnad – nii alates 2000. aastast välja antav teaduspreemia kui 2004. aastast välja antav teaduskommunikatsioonipreemia. Teaduskommunikatsiooni vallas jõudis seekord finalistide hulka ka Eesti füüsikute teadusbuss Suur Vanker.
Teaduspreemia suuruseks oli tänavu 1,15 miljonit eurot ja kuigi reglement pakub võimaluse anda välja maksimaalselt viis teadusauhinda, läks see summa jagamisele kolme võitjameeskonna vahel. Kõrgeima tunnustuse osaliseks sai Saksa füüsikute juhitav projekt HESS (High Energy Stereoscopic System), mis ühendab enam kui sada teadlast, kelle hulgas näiteks ka armeenlased, ning mille raames on eurooplaste ja aafriklaste ühisettevõtmisena rajatud Namiibiasse neli suurt Tšerenkovi teleskoopi. Tšerenkovi teleskoopidega mõõdetakse eriti kõrge energiaga gammakiirgust ja huviline võib sel teemal lugeda Erik Tago artiklit “Kõige kalgim kiirgus kosmoses” tänavuse aasta esimesest Horisondist. Teise Descartes’i teadusauhinna sai kreeklaste juhitud projekt HYDROSOL, mille raames koos sakslaste, brittide ja taanlastega on loodud tehnoloogia, kuidas toota päikeseenergia abil veest vesinikku, millest loodetakse keskkonnasõbralikku lahendust tuleviku energiaprobleemidele. Kolmas võitja oli prantslaste projekt APOPTOSIS, mis ühendab apoptoosi ehk loomuliku rakusurma uurijaid Prantsusmaalt, Austriast, Taanist, Itaaliast, Rootsist ja Saksamaalt. Rakusurma mõistmise kaudu loodetakse leida viise, kuidas ravida näiteks aidsi ja vähki. Lisaks kuulutati välja veel viis 30 000 euroga premeeritavat finalisti. Need projektid puudutasid kvantarvutite loomist, arvutimälu arendamist, üleilmastumise mõju inimeste elukäigule, rakutuuma valgukomplekse ja molekulide uurimist teatava värvimistehnoloogia abil. Seni on Descartes’i teadusauhinnaga pärjatud ühtekokku 16 projekti, 5 finalisti ja üle 2000 teadlase nii Euroopa Liidust kui väljastpoolt seda.
Descartes’i teaduskommunikatsiooniauhinna suuruseks oli tänavu 250 000 eurot, mis jagati viie laureaadi vahel, lisaks kuulutati välja viis finalisti, kellele oli ette nähtud 5000-eurone preemia. Kahe aastaga on välja antud 10 teaduskommunikatsiooniauhinda ja 5 finalistipreemiat teaduse populariseerijatele kaheksast riigist. 2006. aastal lisandus veel 5 laureaati ja 5 finalisti. Eestit esindas 2006. aasta teaduskommunikatsioonikonkursil Eesti Füüsika Seltsi teadusbuss Suur Vanker koos ETV hommikuprogrammis Terevisioon eetrisse läinud füüsikaminutitega, mis võitsid möödunud aastal esimese Eesti teaduse populariseerimise auhinna.
“Teadusbuss Suur Vanker sündis ideena 2004. aasta novembris ning sai endale nime 2005. aasta märtsis. Esimene reis toimus 2005. aasta 21. aprillil, esimene külastatav kool oli Padise põhikool. Teadusbussi materiaalne keha pärineb tolleaegsest AS Tarbusest, kus see oli peaaegu maha kantud. Istmed võeti välja, kapid pandi asemele, värviti ja kleebiti. Ideest kuni teostuseni kulus viis kuud, mis eriti rahaveskite aeglast jahvatamist arvestades on väga kiire. Kusjuures lõpp läks eriti hulluks – 20. aprillil füüsikahoone ees ETV võttegrupp juba kogunes, kui Tarbuse garaažis alles kleebiti bussi külgi ning ühtlasi hoiatati, et kui me nüüd võtame selle värske töö ja läheme välja külma kätte, siis võib see kõik lihtsalt maha tulla ... 20 000 krooni. Lõpuks jäime vist pool tundi hiljaks.
Täna teeme oma sõite nn Väikse Vankriga, saab kiiremalt ja ökonoomsemalt. Aga Suur Vanker on endiselt olemas ja teeb tähtsamaid või mitte-nii-kiireid sõite,” selgitab Kaido Reivelt teadusbussi sünnilugu. Teadusbussi loojad ja tänased tegijad on suuresti just TÜ Füüsika Instituudi noorfüüsikud. Oma avaliku esinemise tuleristsed on teadusbussist saanud pealt seitsmekümne tudengi ja neid tuleb tasapisi juurde.
Lühikese tutvustava videoklipi teadusbussi Suur Vanker kohta leiab huviline Descartes’i auhinna veebilehelt, klikates lingil Project "Big Dipper - Science bus".
Descartes’i auhinnaga on aga Eestil veel seegi seos, et 2004. aastal oli auhinnasaajate üle otsustava auväärse rahvusvahelise žürii esimeheks tollane Eesti TA asepresident ja Riigikogu esinaine Ene Ergma.
Auhindade kätteandmise tseremoonia Brüsselis oli väga pidulik, üritusel osalesid ka Saksamaa haridus- ja teadusminister Annette Schavan ning Euroopa Komisjoni teadus- ja arendustegevuse volinikuna Janez Potočnik.
