18.-27. juulini Cambridge'is ja Oxfordis korraldatud 41. rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil tunnustati Eestit esindanud Taavi Pungast kuldmedali, Gleb Širokit hõbemedali, Kadi Liis Saart pronksmedali ja Maksim Mišinit diplomiga.
Cambridge'is ja Oxfordis asuvad Inglismaa ainukesed täielikult kolledžipõhised ülikoolid. Niisuguse struktuuriga ülikoole on maailmas vähe, need annab sõrmedel üles lugeda. Cambridge'i ja Oxfordi ülikool koosnevad vastavalt 31 ja 38 kolledžist, mis igaüks eksisteerib sõltumatu institutsioonina. Nendel on oma vara, sissetulek, akadeemiline positsioon ja mõnikord ka teadusliku uurimistöö omafond. Kolledžid otsustavad üliõpilaste vastuvõtu, majutavad ja toitlustavad neid ning vastutavad õppetöö korraldamise eest, mis toimub erinevates kolledžites ja ülikooli osakondades. Igasse kolledžisse astub igal aastal 50-150 üliõpilast, kusjuures ainult vähesed võtavad vastu tütarlapsi. Kolledž kujutab endast makroperekonda, kus igaüks tunneb igaühte ja üliõpilast õpetab individuaalselt õppejõud-tuutor. Cambridge ja Oxford pakuvad atraktiivset keskkonda, mida iseloomustavad rikkalik ajalugu, tulemuslikud uurimissuunad ja õpetamise kõrgkvaliteet.
Cambridge'is on õppinud või töötanud üheksateist Nobeli preemia laureaati keemia alal, Oxfordis kümme.
Suurepärane esinemine
Võistluste tingimused olid traditsioonilised. Esmalt tuli õpilastel demonstreerida oma oskusi praktikas: orgaaniline süntees, kompleksomeetriline tiitrimine ja pindaktiivse aine omaduste uurimine lahuse elektrijuhtivuse mõõtmise teel. Teoorias oli seekord kuus ülesannet. Küsimuste tekst ja vastuselehed olid üsna mahukad - kokku 36 lehekülge. Ülesanded hõlmasid Avogadro arvu määramise ajaloolisi meetodeid, vesiniku molekuli teket kosmoses, proteiinide kokku-lahti voltimise kineetikat ja termodünaamikat, ravimite ja epoksüvaikude sünteesi ning kompleksühendite keemiat.
Taavi Pungas (Tallinna Reaalkool, õpetaja Andrus Kangro) kogus 81,12 punkti (teooria 53,69 ja praktika 27,42) sajast võimalikust ning sai kuldmedali. Selle tulemusega oli Taavi 250 võistleja hulgas 15. See oli kuueteistkümne aasta jooksul Eestile teine kuldmedal. Esimese kuldmedali võitis 2003. aastal Ateenas praeguse võistkonna mentor, Tartu Ülikooli doktorant Vladislav Ivaništšev.
Gleb Široki (Õismäe Vene Lütseum, Pelageja Ozerova) sai 72,21 (47,25 + 24,96) punkti, oli 52. ning võitis hõbemedali. Kadi Liis Saar (Tallinna Reaalkool, Andrus Kangro) oli samuti tubli ning sai 46,07 (25,40 + 20,66) punkti ja 159. kohaga pronksmedali. Maksim Mišini (Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium, Irina Žikina) tulemuseks oli 44,2 (29,85+14,35) punkti ja 171. koht mis vääris diplomit. Diplomiga „Kiitusega märgitud" tunnustati kuni 2007. aastani ühe veatult lahendatud probleemi või teostatud eksperimendi eest. Alates 39. keemiaolümpiaadist antakse see kümnele protsendile medalita jäänud parimale võistlejale.
Seekord oli Eesti võistkond kõigi aegade noorim.
Kuldmedalist Taavi Pungas lõpetas tänavu gümnaasiumi ning asub uuel aastal õppima Cambridge'i ülikooli. Gleb Široki ja Maksim Mišin lõpetasid 11. klassi ning saavad osaleda rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil ka järgmisel aastal. Kadi Liisil, kes lõpetas 10. klassi, on võimalus kaasa lüüa veel kahel aastal.
Vastavalt võistlejate kogutud punktide summale oli Eesti tänavu mitteametlikus arvestuses 66 osavõtnud riigi hulgas suurepärasel 25. kohal. Möödunud aastal meist tagasihoidlikumalt esinenud Inglismaa, USA, Prantsusmaa ja Jaapani õpilased võtsid tänavu oma riigi suurusele ja rahvaarvule väärilised kohad meist eespool. Nelja kuldmedaliga lahkus vaid Taiwani võistkond. Hiina, Venemaa ja Korea said igaüks kolm kuld- ja ühe hõbemedali. Absoluutseks võitjaks tuli hiinlane Ruibo Wang 92,8 (36,2 + 56,7) punktiga.
Võistluse korraldus oli väga hea. Lahendamiseks antud probleemid olid võistlejatele pigem rasked, kuid siiski mitte ülepingutatud. Tänavu saadi esimene hõbemedal 76 punktiga ja esimene pronksmedal 65 punktiga. Viimane pronksmedal saadi 46 punktiga. 2008. aastal Budapestis saadi esimene kuldmedal 87 punktiga, esimene hõbemedal 66 punktiga, esimene pronksmedal 55 punktiga ning viimane pronksmedal 41 punktiga.
Põhjamaad tagasihoidlikumad
Rahvusvahelistel keemiaolümpiaadidel on meie õpilased üles näidanud tunduvalt paremaid teadmisi ja oskusi kui meie haridusreformi läbiviimisel eeskujuks võetud õppeprogrammide järgi õppinud Rootsi ja Soome õpilased.
Eesti edu on saavutatud tänu läbimõeldud olümpiaadikorralduse süsteemile ja sisule, mis loob motivatsiooni pidevaks iseseisvaks tööks. Keemiaolümpiaad algab kaheksandas klassis ja viie kooliaasta jooksul võib võimekas ja hoolas õpilane oma teadmiste ja oskustega jõuda väga kõrgele tasemele. Graafikul selgelt väljenduvat miinimumi Eesti võistkonna edukuses enne millenniumivahetust võib seletada üldsuse survele järeleandmisega „muuta olümpiaad õpilassõbralikumaks", nagu see oli ja on praegu Põhjamaades. Põhjendamatu avalikkuse surve ja sellele järgnenud administratiivsed meetodid olümpiaadideks ettevalmistumisel näitasid oma tagajärgi tänavu Ukraina õpilaste tulemustes. Pidevalt keemiaolümpiaadil esikümnesse kuulunud Ukraina võistkond piirdus seekord vaid tagasihoidliku 24. kohaga.
Cambridge'is õppimas
2004. aastal astusid Cambridge'i ülikooli kahekordne rahvusvahelise keemiaolümpiaadi medaliomanik (2003 hõbe, 2004 hõbe) Kaur Adamson ja tema vend (2004 pronks) Jasper Adamson, kes mõlemad on Tallinna Reaalkooli kasvandikud. Kaur lõpetas 2008. aastal ja Jasper 2009. Jasper oli suvel Inglismaal ka meie õpilaste giid. Tänavu on Cambridge'i ülikooli vastu võetud neljakordne rahvusvahelise keemiaolümpiaadi medaliomanik (2005 pronks, 2006, 2007, 2008 hõbe) Andres Laan ja värske kuldmedaliomanik Taavi Pungas. Taavi medalikollektsioonis on veel hõbemedal 2008. aasta rahvusvaheliselt keemiaolümpiaadilt, pronksmedal äsjaselt rahvusvaheliselt füüsikaolümpiaadilt ning üks hõbe- ja kaks kuldmedalit rahvusvaheliselt loodusteaduste olümpiaadilt.
Traditsiooniliselt hoolitses meie võistkonna hea väljanägemise eest AS Baltika Grupp. Ettevalmistusi olümpiaadiks toetasid YOGA LCC, AS Eesti Gaas, AS Silmet ja TBD Biodiscovery ja MTÜ Loodusajakiri.
Inglismaal olid meie õpilaste mentorid Tartu Ülikooli keemia instituudi dotsent Uno Mäeorg ja sama instituudi doktorant Vladislav Ivaništšev.
Järgmine rahvusvaheline keemiaolümpiaad korraldatakse 2010. aastal Tokyos.
REIN PULLERITS (1937) töötas kaua Tartu Ülikoolis dotsendina, keemiakandidaat. Oli aastaid, kuni 2006. aasta lõpuni, rahvusvahelise keemiaolümpiaadi peamentor.
UNO MÄEORG (1950) on Tartu Ülikooli keemia instituudi dotsent, tegelenud orgaanilise sünteesi ja looduslike ühendite uurimisega ning materjaliteadusega, keemiakandidaat. 1995. aastast rahvusvahelise keemiaolümpiaadi mentor, 2007. aastast peamentor ja keemiaolümpiaadi žürii esimees.
