Andromeedat on lihtne leida - sellele osutavad pika Ridamuse riviga ristuvad Andromeeda tähtkuju tähed β, μ ja ν. Kui taevas on küllaldaselt tume, märkame seal palja silmaga udust laiku. M31 on meile lähim spiraalne galaktika, asudes „vaid" 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel. Lähedusest tulenebki Andromeeda muljetavaldatavus - heledus 3,5 tähesuurust, ja taevas võtab Andromeeda enda alla 3x1 kaarekraadise ala. See on kuus täiskuu läbimõõtu!
Palja silmaga näeme ainult Andromeeda heledat keskosa. Binokli või väikese kiikriga vaid veidi rohkem. Kui aga minna valgusreostusest vabasse maakohta ja suunata M31-le 10-15 cm avaga teleskoop, siis lahutub keskosa umbes 30kraadiminutiseks heledaks ellipsiks ja tähetaoliseks galaktika tuumaks. Kogu ketas laiub umbes 2 kaareminuti pikkuselt kirde-edela suunas. Enamik M31 läänepoolsest äärealast on ümbritsetud tiheda tumeda tolmuribaga. Teine tume riba, paralleelne esimesega, paikneb galaktika tuumale veidi lähemal. Olles vaadeldav esiplaanil olevate tähtede taustal ja nurga all kallutatuna, pakub Andromeeda meeldejäävat kolmemõõtmelist vaatepilti.
Kaks elliptilist kääbusgalaktikat heledusega 8 tähesuurust on M31 kaaslasteks. Suure galaktika kettast veidi väljas ja tuumast umbes 24 kraadiminuti kaugusel lõunas asub M32. Selle mõõtmed on 8,7x6,5 kaareminutit ja teleskoobis suuremal suurendusel meenutab see heleda keskmega, tähtedeks lahutamata kerasparve. Olles oma suure kaaslase kõrval väga tagasihoidlik objekt, on M32 tegelikult heledam enamikust Messieri kataloogi galaktikatest. Vastandina M32-le on M110 kahvatu ja pikergune udulaik. Asub see 36 kaareminuti kaugusel suure galaktika tuumast loodes, just selle tumedate tolmuribade kohal. M110 näib palju tuhmim, sest selle heledus jaotub suuremale alale - 22x11 kaareminutit. Mõlemad kaaslased on parajaks väljakutseks binokliga vaatlejale. 7x50 binoklis on M32 hele ja peaaegu tähesarnane, aga M110 suurem, kuid väga tuhm.
Kolmas kohaliku galaktikagrupi liige meie Linnutee ja Andromeeda kõrval on M33 Kolmnurga tähtkujus. Ehkki see asub umbes sama kaugel kui M31, on 5,7 tähesuuruse heledusega Kolmnurga galaktikat linnatingimustes praktiliselt võimatu näha. Ehkki galaktika ketas on meie vaatesuunaga peaaegu risti, jaguneb selle heledus 70x40 kraadiminutilisele taevaalale ning seetõttu on M33 võrreldes antud tähesuuruse väärtusega palju tuhmim. Maakohas võib galaktika M33 leida binokliga kui nõrga hägu taevas umbes 1/3 distantsil tähest α Kolmnurgas täheni β Andromeedas. 20 cm avaga teleskoobis umbes 40kordse suurendusega vaadeldes on M33 ovaalne helendus veidi heledama keskosaga. Mõõduka suurendusega on võimalik näha ka kahte spiraalharu kõverdumas loode ja kirde suunas.
Väga ilus spiraalgalaktika, mis pealegi paikneb „näoga" meie poole, on M51 ehk Veekeeris Jahipenide tähtkujus mitte kaugel Suure Vankri tähest Alkaid. Selle ülesleidmine jäägu aga huvilistele koduseks ülesandeks.
LOE VEEL
- Erik Tago. Andromeeda udukogu - Eesti astronoomide lemmik. Horisont 5/2007.
- Helle Jaaniste. Otsime Andromeeda udukogu. Vaatleja.
- M31
- M33
- M51
VAATA PILTI
Andromeeda galaktika M31. Max Andersoni foto
JÜRI IVASK (1961) on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia
erialal, praegu teadur Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudis. Astronoomiast huvitunud juba
koolipõlves, astronoomiahuviliste ühenduse
Ridamus üks
asutaja.
