Tekkivate planeetide kokkupõrked on noortes planeedisüsteemides tavalised. Sellele viitavad muu hulgas säärase kokkupõrke äsja avastatud tagajärjed tähe HD 172555 ümber[1].
Kuidas tekkis Kuu? Tänapäevaste andmetega on kõige paremini kooskõlas hüpotees, et romantikute lemmik sündis kahe tekkiva planeedi kokkupõrkest noores Päikesesüsteemis. Üks neist planeetidest oli Maa, teine hävines põrke käigus. Maast eemale paisatud ainest osa koondus Kuuks. Viiteid teistele Päikesesüsteemi nooruspäevil toimunud hiidplahvatustele pakuvad Merkuur, Veenus, Marss, Uraan, aga ka mitmed aspektid asteroidide mineraloogias.
Säärased teadmised Päikesesüsteemist on aga mosaiik, mida teadlased üritavad kokku panna neli ja pool miljardit aastat pärast abistava kaanepildi kadumist. Et teada saada, kas Päikesesüsteemi nooruse kohta järeldatu on õige, aga ka planeetide tekkimise mõistmiseks üldisemalt, on väga tähtis uurida sarnaseid sündmusi alles tekkivates planeedisüsteemides. Peatselt ajakirjas The Astrophysical Journal ilmuvas artiklis esitavad Carey Lisse ja kaasautorid ühe sellise uuringu tulemused[2].
Uurides lõunataevas asuva tähe HD 172555 spektrit elektromagnetkiirguse lähis-infrapunastel lainepikkustel, leidsid Lisse ja kaastöötajad, et kõige paremini selgitab vaatlusi mudel, kus tähe ümber tiirlev planeete moodustav aine sisaldab suures koguses väga väikesi tolmuteri, ränimonoksiidi gaasi ning kõrgtemperatuurilise tekkega terakesi. Esimesed kaks komponenti ei ole tasakaalulised ning kaoksid säärases keskkonnas astronoomilises mõttes kiirelt, mõnekümne tuhande aastaga. Kolmas komponent aga nõuab mastaapset silikaatmineraalide kuumutamist. Analüüsi tulemusena järeldati, et kaalutud selgitustest sobib tõenditega kõige paremini mõnituhat aastat tagasi toimunud kokkupõrge kahe noorplaneedi vahel, üks neist Merkuuri ja teine Kuu suurune.
Viiteid analoogsetele sündmustele on leitud mitme noore tähe ümber tekkivates planeedisüsteemides. Nii võib arvata, et Päikesesüsteemi tekkimise käigus toimunud hiidkokkupõrked ei olnud Universumis midagi ebaharilikku.
Allikad
- Planet Smash-Up Sends Vaporized Rock, Hot Lava Flying. NASA pressiteade, 10. august 2009.
- Lisse et al. Abundant Circumstellar Silica Dust and SiO Gas Created by a Giant Hypervelocity Collision in the ~12Myr HD172555 System. The Astrophysical Journal, ilmub 20. augustil 2009.
Marss
Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis oma punaka värvitooni tõttu on saanud nime Rooma sõjajumala järgi. Marss on mõõtmetelt ligikaudu kaks korda väiksem kui Maa ning tiirleb ümber Päikese poolteist korda kaugemal kui Maa.
Lisainfo: Mihkel Jõeveeru sari "Marsi maastikud": Kaugvaade (Horisont 1/2002); Globaalne reljeef (2/2002); Meteoriidikraatrid (3/2002); Hiidkraatrid ehk basseinid (4/2002); Vee tunnusmärgid (5/2002); Päikesesüsteemi suurimad kanjonid (6/2002); Päikesesüsteemi suurimad vulkaanid (1/2003); Polaarmütsid (2/2003).
Merkuur
Merkuur on Päikesele lähim ja ühtlasi Päikesesüsteemi väikseim planeet. Kiire liikumise tõttu taevavõlvil on see saanud nime Rooma jumalate käskjala Mercuriuse järgi (oli ühtlasi vanaroomlaste kaubandus-, turu ja tulejumal). Merkuur on mõõtmetelt veidi suurem kui Kuu.
Lisainfo: Tõnu Tuvikene, Teekond jumalate käskjala juurde (Horisont 3/2008)
planeet
Planeet on taevakeha, mis- on orbiidil ümber Päikese või muu tähe,
- omab piisavat massi, ületamaks jäiga keha jõud nii, et saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju,
- on puhastanud oma orbiidi ümbruse.
