Kepler on kosmoseteleskoop, mis loodi Maa-laadsete planeetide otsimiseks teiste tähtede ümbert. Juba varem tuntud eksoplaneedi HAT-P-7b vaatlused Kepleriga on nüüd tõestanud, et tehnika vastab nõuetele ning esimesed Maa-suurused planeedid väljaspool Päikesesüsteemi, kui selliseid Galaktikas leidub, on lähiaastatel leitavad.
Küsimus "Kas me oleme Universumis üksi?" on tänapäeval mitmete teaduste huviorbiidis. Üks samme vastuse otsimisel on kindlaks teha, kui levinud on kosmoses meile tuttavlikud elukeskkonnad, teisisõnu – Maa-laadsed planeedid. Selle sammu astumiseks ehitas USA kosmoseagentuur NASA kosmoseteleskoobi Kepler, mis lennutati kosmosesse 2009. aasta märtsis.
Kepler kasutab planeetide otsimiseks varjutuse meetodit – otsitakse tähtede heleduse perioodilisi muutusi, mida põhjustavad nende ümber tiirlevad planeedid meie vaatesihile sattudes. Planeedisüsteemide tiirlemistasandid on meie vaatesihi suhtes juhuslikud, seetõttu varjutavad oma tähti vaid vähesed planeedid, kuid Kepler ja teised samalaadsed teleskoobid suurendavad sääraste olukordade leidmise tõenäosust, jälgides korraga kuni sadat tuhandet tähte.
Planeet HAT-P-7b on gaasist hiiglasest Jupiterist pisut suurem planeet, mis oma tähte Maalt vaadatuna varjutab ja mis avastati 2008. aastal. Nii suure planeedi tekitatud varjutusi, mis on suurusjärgus protsent tähe heledusest, on lihtne jälgida. Ajakirjas Science 7. augustil ilmunud artiklis näitavad William Borucki ja kaasautorid aga, et Kepleri rakendamine HAT-P-7b uurimisel võimaldas tähe ja planeedi ühisest heleduse muutusest ajas välja lugeda ka planeedi mineku tähe taha ja koguni planeedi faaside muutumise – need on suhtelised heleduse muutused suurusjärgus 0,01 protsenti, mis on nõrga kogusignaali juures tüüpiliselt mürast eristamatud.
Eelmainituga sarnast täpsust – 0,01 protsendi ringis – on vaja ka Maa-suuruste planeetide põhjustatud varjutuste leidmiseks. Seega on Kepler end tõestanud.
Järgmine samm on enam kui saja tuhande tähe jälgimine mitme aasta vältel, et leida kõik mõõtmistäpsuse sisse mahtuvad varjutused. Senised eksoplaneetide leiud viitavad sellele, et väiksema massiga planeete on suurtest rohkem, seega on alust arvata, et Kepleri kolme ja poole aasta pikkuse põhimissiooni käigus leitakse neid palju. Kuid astronoomid on valmis ka avastuseks, et väikeseid planeete, sealhulgas Maa-suuruseid, on oodatust vähem.
Ükskõik kumb olukord tõeks osutub, saab tulemus olema märkimisväärne.
Allikad
-
Kepler Spies Changing Phases on a Distant World. NASA pressiteade, 6. august 2009.
-
Borucki et al. Kepler's Optical Light Curve of the Exoplanet HAT-P-7b.Science, Vol. 325, no. 5941, pp 709, 7. august 2009
planeet
Planeet on taevakeha, mis- on orbiidil ümber Päikese või muu tähe,
- omab piisavat massi, ületamaks jäiga keha jõud nii, et saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju,
- on puhastanud oma orbiidi ümbruse.
