Astronoomid jälgivad hetkel intensiivselt hiljuti Jupiteriatmosfääri tekkinud uut laiku, mille tõenäoliselt on põhjustanud planeediatmosfääri sisenenud komeet või asteroid.
Tundmatu must laik Jupiteri atmosfääris 19. juulil. Foto: Austraalia amatöörastronoom Anthony Wesley
Sündmust vaatles esimesena Austraalia amatöörastronoom Anthony Wesley 19. juulil [1]. Ta märkas Jupiteri lõunapooluse lähedal musta laiku, mis pöörles sünkroonselt planeedi pealmise pilvekihiga. Seega ei saanud laigu näol olla tegemist näiteks hiidplaneedi kaaslase ega kaaslase varjuga.
Praeguseks on Wesley tulemusi kinnitanud NASA infrapuna-teleskoobi mõõtmised [2].
Jupiteri lõunapoolus infrapunases lainealas 20. juulil. Foto: NASA/JPL/Infrared Telescope Facility
Viimane samalaadne sündmus leidis aset 15 aastat tagasi, mil Jupiteri atmosfääris hävis komeet Shoemaker-Levy 9. Erinevalt praegusest juhtumist oli seda komeeti varasemalt vaadeldud ning kokkupõrge astronoomidele ette teada.
Planeedi ja väikekehade kokkupõrgete vaatlemise kaudu on võimalik teha küllaltki olulisi järeldusi taevakehade siseehituse kohta. Ühtlasi tuletab ligikaudu Maa-suurune löögijälg meelde, et komeetide ja asteroidide kaardistamine on oluline ka Maa turvalisuse seisukohast. Mitmed suured observatooriumid on hetkel katkestanud oma tavapärased vaatlusprogrammid, et teleskoobid Jupiterile suunata [3].
Täiendatud 23. juuli, 15:40.
Allikad
- Anthony Wesley. Impact mark on Jupiter, 19th July 2009.
- New NASA Images Indicate Object Hits Jupiter. Nasa JPL pressiteade, 20. juuli 2009
- Kunio M. Sayanagi. Jupiter gets another cosmic punch, shows new bruise. Nobel Intent.
pilv
Pilved on nähtavad aerosoolikogumid taevas. Tavaliselt koosnevad veepiisakestest või jääkristallidest, eriti sageli aga nende segust, mis on kondenseerunud sobivatel tingimustel. Seejuures hõljuvad pilved planeedi pinna läheduses. Astronoomias nimetatakse pilveks ka nähtavate aineosakeste massi, mis püsib koos tänu gravitatsioonile, nagu näiteks udukogu.
Pilved tekivad enamasti õhu adiabaatsel jahtumisel, st reeglina siis, kui õhk tõuseb, jahtub ja veeaur lõpuks kondenseerub, kuid tuntakse ka pilveliiki, mis tekib õhu vajumisel.
Pilved klassifitseeriti alles 19. sajandil (Luke Howard) ning tänapäeval jaotatakse need nelja klassi ja kümnesse põhiliiki. Pilveliike on tegelikult üle saja ning sagedane on üleminek ühest liigist teise.
Pilved on oluline kliimafaktor, mis põhjustab sademeid (nii vedelaid kui tahkeid), muudab temperatuurirežiimi vähem kõikuvaks jne, aga nende täpne klimatoloogiline mõju, eriti temperatuurile, pole siiski teada.
