You are here

Spektrograaf lõunapoolkera taeva uurimiseks

Euroopa Lõunaobservatooriumi Väga Suurele Teleskoobile on lisatud esimene teise põlvkonna instrument: X-laskur. Lisaseade võimaldab saada taevaobjekti kogu spektri ultravioletsest lähiinfrapunaseni ühe ülesvõttega, olles seejuures veel ka väga tundlik. Uus unikaalne instrument on eriti kasulik kaugete plahvatavate objektide, näiteks gammasähvatuste uurimiseks.

Selle märkimisväärse instrumendi on ehitanud teadlaste ja inseneride üleeuroopaline konsortsium. Viimase koordinaator Sandro D'Odorico on väitnud, et X-laskur (X-shooter) pakub unikaalseid võimalusi: seni vajati samasuguse lainepikkuste vahemiku saavutamiseks mitmeid instrumente, mis olid ühendatud mitmete teleskoopidega. See tegi andmete võrdlemise raskeks isegi sama objekti puhul, sest andmed olid kogutud eri ajal ja eri taevatingimuste korral.

X-laskur kogub paralleelselt täieliku spektri ultravioletsest (300 nm) lähiinfrapunaseni (2400 nm), salvestades kuni poole taevaobjekti kiirgusest, mis läbib Maa atmosfääri ja teleskoobi optikat. Nii hoiab X-laskur D'Odorico sõnul kolmekordselt kokku väärtuslikku teleskoobiaega ja avab taevaobjektide uurimiseks uue võimaluste akna.

2,5tonnise instrumendi nimi rõhutab selle võimet salvestada kõrge efektiivsusega informatsiooni objektist, mille olemus ja energiajaotus pole enne vaatlust ette teada. See omadus on eriti tähtis, kui uurida Universumi teadaolevalt võimsaimaid plahvatusi - gammasähvatusi. Seniajani oli vaja teada sihtmärgi umbkaudset kaugust, et otsustada, missugust instrumenti detailseks uuringuks kasutada. Tänu X-laskurile ei pea astronoomid enam läbima esimest, kauguse määramisega seotud vaatlusetappi. See on eriti oluline gammasähvatuste puhul, mis sumbuvad väga kiiresti ning kus andmete kogumise kiirus on võtmetähtsusega. François Hammer, kes juhtis projekti Prantsusmaa-poolset osa, on arvanud, et X-laskur avastab kõige kaugemad gammasähvatused Universumis ehk teiste sõnadega - esimesed objektid, mis moodustusid noores Universumis.

X-laskuri ehitas 11 instituudist moodustatud konsortsium, kus osalesid Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO) ning taanlased, prantslased, itaallased ja hollandlased. Projekti eelarve oli kuus miljonit eurot ning kiirus, millega see ellu viidi, oli muljetavaldav. Projekt käivitati detsembris 2003 ning instrument installeeriti teleskoobi külge 2008. aasta lõpus.

Esimesed vaatlused tehti 14. märtsil 2009, demonstreerides, et instrument töötab efektiivselt enneolematu lahutusvõime- ja kvaliteediga üle kogu oma spektripiirkonna. X-laskur on juba tõestanud oma võimekust saada kompleksseid spektreid niisugustelt objektidelt nagu väikese metallisisaldusega tähed, röntgenkaksikud, kauged kvasarid ja galaktikad, Eta Carinae'ga seotud udukogu ja supernoova 1987A, aga samuti ka kauge gammasähvatus, mis kokkusattumusena plahvatas instrumendi katsetuste ajal.

X-laskur antakse astronoomide käsutusse 1. oktoobril 2009. Vajadus on ilmne, sest juba on laekunud 150 taotlust instrumendi kasutamiseks 350 vaatlusööl. See teeb X-laskurist Väga Suure Teleskoobi (Very Large Telescope; VLT) ühe nõutuima instrumendi.

eso.org põhjal Jüri Ivask

VAATA PILTI

Gravitatsiooniläätse abil vaadeldava kauge kvasari spekter, mis on saadud X-laskuri abil, hõlmab laia spektripiirkonna. Spektrile on illustratiivsetel eesmärkidel antud vikerkaarevärvid, tegelikkuses on enamik sellest inimsilmale nähtamatu.

X-laskur ühendatuna ühega neljast VLT ühikteleskoobist.